10. augustil 1979 saabus Tartu Vikerkaare tänavale kaks meest - noor ja vana.

Võõrkeelte kursuste inglise keele õpetajale Mart Niklusele oli tulnud külla Leedu sõber ühes pojaga. Nii vähemasti pidi jääma mulje.

Tegelikult olid Antanas Terleckas ja Julius Sasnauskas Leedu revolutsionäärid. Nagu Niklus Eestis.

Visiidi eesmärk oli kirjutada kiri Nõukogude Liidu ja Saksamaa valitsusele ning ÜRO peasekretärile Kurt Waldheimile. Kiri, mida hakati tundma "Balti apelli" nime all.

Kuri kiri

Kirja mõte oli lihtne: avalikustage Nõukogude Liidu välisasjade komissari Vjatšeslav Molotovi ja tema Saksa kolleegi Joachim von Ribbentropi poolt 1939. aasta sügisel allakirjutatud mittekallaletungi leppe salaprotokollid ning tühistage need!

Kuid see polnud veel kõik. Inglise keele õpetaja ja tema kaks salapärast külalist nõudsid ka salaprotokolli tagajärgede likvideerimist.

Kuna salaprotokollide järgi oli osa riike määratud Saksamaa, osa aga Nõukogude Liidu mõjusfääri, tähendas see Eesti jaoks ei vähemat ega rohkemat kui siin nõukogude võimu kehtetuks tunnistamist, okupatsioonivägede väljaviimist ja valitsejate errusaatmist.

Kui leedukad paar päeva hiljem Tšaika rongiga koju tagasi sõitsid, mõistis Mart Niklus suurepäraselt, m i l l i s e kirja nad valmis olid kirjutanud. See oli nagu peaga vastu seina tormamine.

Juba 20. augustil oli kuri kiri Moskvas. Krooniks pani sellele oma käe alla ka nõukogude vesinikupommi isa akadeemik Andrei Sahharov.

Kõige rohkem oli kurja kirja all leedukate nimesid. "Leedu oli meie lipulaev," ütleb Niklus.

"Katoliku kirik oli kompromissitu ja patriootlik. Leedus oli ka kõige rohkem metsavendi, nad olid balti rahvastest kõige puhtaverelisemad."

Eestlastest julges kirjale alla kirjutada peale Nikluse veel Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam.

"Meie olime juba kinni istunud ja immuunseks muutunud. Teadsime, et niikuinii läheme jälle kinni," ütleb Niklus. Lätlasi oli veelgi vähem, kõigest kolm.

23. augustil, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 30. aastapäeval kärgatas pomm. Vikerkaare tänaval lihvitud nn 45 kiri jõudis adressaatideni.

Niklus ei teadnud, et salapolitsei oli tema tegemistel kogu aeg silma peal hoidnud.

Nuhid teisel pool tänavat

"KGB üüris vastasmajas füüsik Agu Laisale toa ja tegi sinna vaatluspunkti," osutab vabadusvõitleja teisel pool tänavat seisvale kahekorruselisele hoonele.

Kolmest mehest, kes Vikerkaare tänavas kirja olid lihvinud, kohtlesid võimud kõige karmimalt Mart Niklust. Temale määrati 10 + 5 aastat.

Lapseohtu leedu külaline Julius Sasnauskas sai viis, Nõukogude riigipanga Leedu filiaali töötaja Antanas Terleckas kõigest kolm aastat.

Niklus mainib ,et uurija Erich Vallimäe käinud salaprotokollide olemasolu Moskvas Molotovi enda käest uurimas. Taevaisa oli kunagist välisministrit pika elueaga õnnistanud

"Sellise Eesti eest ma ei võidelnud," tunnistab enam kui 16 aastat nõukogude vangilaagrites veetnud mees.

"Mina kujutasin ette, et tuleb midagi sellist nagu enne 40-ndat, kui elatustase oli meil Soomestki kõrgem. Aga et tuleb selline röövkapitalism..."

Niklus tuletab meelde, et omal ajal suudeti sõjast välja tulnud riik 22 aastaga korralikult üles ehitada.

"Polnud siis mingeid eurotoetusi!"

Praegu hoitakse aga Eesti riiki otsekui tühja kotti püsti.

"Miks ei ole jalgu alla saadud? Sellepärast, et puudub riigimehelikkus. Kas on normaalne, kui kahel korral on meil olnud justiitsminister, kel pole juriidilist haridust?"

Niklus on nördinud, et täna ei meenuta Balti apelli nime all laialdaselt tuntuks saanud dokumenti enam keegi. Hiljuti ilmunud TEA entsüklopeedias pole sellest ridagi.

"Inimliku eksituse tõttu jäi välja," muigab kirja eest aastaid Permi vangilaagrites istunud mees toimetuselt saadud vastust meenutades

"Praegu tehakse asju palju peenemalt," tunnistab kartmatu vabadusvõitleja omaaegsest salaprotokollist rääkides, millega suuriigid Ida-Euroopa riike ja rahvaid omavahel jaotasid.

"Venelased olevat öelnud, et me ei tule teile enam relvadega kallale. Ostame teid ära.

Majandussõltuvusega saab ju murda küll," ohkab Niklus.