Aasta keeleteo tiitel läks kihnlaste Aabetsale
Üldsuse poolt konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati. Nende seast tegi oma valiku praeguse haridus- ja teadusministri juhitud komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.
Ministrite hinnangul oli 2009. aasta peaauhinna vääriline keeletegu „Aabets“, mille koostasid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik. 80-leheküljeline raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning seob kihnu murdekeele koos kihnulike ütlustega sealse olustikuga.
Tõnis Lukase sõnul oli valiku tegemine ka seekord raske, sest peaauhinna väärilisi tegusid oli palju.
„Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,“ ütles Lukas. „Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.“
Rahvaauhinna puhul sai igaüks otsuse tegemisel kaasa lüüa. Kuni 10. märtsini oli võimalus oma toetus ühele kandidaadile anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel ja e-posti teel, samuti saates või tuues ta vakirja ministeeriumi aadressile.
2009. aasta keeleteo tegijaks hindas üldsus Sergei Metlevi, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.
„Eesti keele püsimisel ei ole meil mitte ainult kollektiivset vastutust, vaid igaüks vastutab selle eest ka isiklikult,“ sõnas Lukas. „Kaasaegses avanenud maailmas 21. sajandil üks väike rahvas teisiti ei saa. Ajal, kui paljud meist on kas lahkunud välismaale või ei pea eesti keele igapäevast kasutamist oma kutsetöös oluliseks, näitab Sergei Metlev eeskuju oma suhtumisega eesti keelde kui riigikeelde. Kui me arvame, et eesti keelt miski ei ohusta, riskime keele hääbumisega. Kui tahame aga teda säilitada — peame seadma suuri eesmärke. Üks selliseid võiks olla jõuda 1,5 miljoni eesti keele kõnelejani maailmas. Iga teise rahvuse esindaja, kes meie keelt kõnele b, on austust väärt. Sergei Metlev on üks selliseid.“
Ka tänavu on peaauhinna suurus 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni. Rahvaauhinnaks on raamatupoe 10 000-kroonine kinkekaart.
