Lavastus ise meenutabki näitlejale väga praegust aega - üks etendus lõppeb ja teine algab, üks aeg saab läbi ja algab uus. Nagu näidendis, nii ka teatrist väljas elavad inimesed muutuste keskel oma elu edasi teadmata, mis on tulemas.

"Kandsin siis Lasnamäel kirju laiali..."

"Me ei aimanud ju, et maailmal on meie jaoks ette valmistatud kriis, mis puudutab nii valusalt. Lootsime kõik, et laenud saavad tagasi makstud või unustatud, sest raha on kõrini," läks jutt teatrist kohe praegusele ajale.

Näitleja ise jäi kõigepealt kõrvale suurest tarbimispeost, seejärel ka laenudest ja võlgadest.