Ameeriklanna: Eestlased kui uuspaganad

Ameerikas Salemi linnas eestlase ja ameeriklase peres sündinud Anna-Maria Zarembok arutleb online väljaandes Estonian World, kas eestlaste tõeline usk ei ole mitte uuspaganlus.

Hoolimata Eestis hästi säilinud keskaegsetest kirikutest on eestlasi peetud üheks kõige vähem religioosseks rahvaks maailmas: 78 protsenti eestlastest väidab, et ei järgi religiooni oma igapäevaelus.

Tänapäeva Eestis on kõige populaarsemad religioonid luterlus ning õigeusk.

Üheks Eestis populaarsust koguvast religioonist on aga uuspaganlus, täpsemini taara- ja maausk. Uuspaganlus on levinud üldnimetus neile uususulistele liikumistele, mis püüavad taaselustada või võtavad tegevuse aluseks judeokristlike monoteistlike maailmareligioonide leviku eelseid muinasusundeid.

Taarausk sai alguse Eesti Vabariigi algaastatel. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada.

Eestlaste jaoks on looduse kummardamine tuhandeid aastaid vana põhimõte. Maausk ei ole otseselt religioon, vaid rohkem suuliste traditsioonide, laulude ja kommete kogum ning Eesti pühapaikades võib leida külakiike ja saunu. Kuna ei ole ühtegi jumalat, keda kummardada, siis kummardatakse loodust.

Tänapäeval on küll taarausu järgijaid vähe, kuid 2005. aasta eurobaromeetri andmete järgi uskus 54 protsenti eestlastest mingit vaimset jõudu, mida on raske defineerida.

2014. aastal Tartu Ülikoolis läbi viidud uuringu järgi uskus 1100 küsitletust 61 protsenti, et uuspaganlus on Eesti tõeline oja oma usund, kuigi vaid neli protsenti määratles end paganlusega seotud olevat.