Arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi ehititud Kirik õnnistati sisse 28. jaanuaril 1901, Angerja kogudus ise loodi Püha Sinodi määrusega juba 1893. aastal, kui see kasvas välja suurest, 1500 liikmelisest Juuru kogudusest. 1950. aastal Angerja kogudus suleti ja taasavati alles 1993. Vahepealse 43 aasta jooksul kasutati pühakoda laoruumina, alguses hoiti siin juurvilja, hiljem kuulus ladu Tallinnfilmile.

1993. aastal alanud taastamistööde alguses oli kirik, eriti siseruumid, väga halvas korras. Tänseks on hoone muutunud pilkupüüdvaks jumalakojaks, on tähelepanuväärne, et kogu uue ikonostaasi maalis koguduse liige Epp Haabsaar ainuisikuliselt.

Algusaegadel oli koguduses ligi pool tuhat liiget, kuid viiskümmend aastat kirikutarditsooni katkemist on teinud oma töö ja praegu on Angerja koguduses liikmeid veidi üle viiekümne
Kogudust teenib ülempreester Mattias Palli, jumalateenstused toimuvad kord kuus.

Esiplaanil  Angerja koguduse ülempreester Mattias Palli.

Õigeusu (ortodoksia) traditsioon on pärit Bütsantsist ning avatud kõigile rahvastele. Ehkki igal asukohamaal on aja jooksul konfessiooni tekkinud omad rahvuslikud jooned, ei ole õpetuse olemus muutunud. Vanimad on Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli õigeusu kirikud. Õigeusu kirikud kogu maailmas on kas täiesti iseseisvad (autokefaalsed) või autonoomsed (sisemiselt iseseisvad, kuid kirikupea kinnitab ametisse Konstatinoopoli patriarh. Eesti Apostlik Õigeusu Kirik kuulub autonoomse metropooliana Konstantinoopoli Patriarhaat. Lisaks on Eestis ka Moskva Ptriarhaadi Eesti Õigeusi Kirik.

Praegu tegutseb Eestis 89 õigeusu kogudust, millest 60 kuulub Eesti Apostliku Õigeusu Kirikusse ja 29 Moskva Patriarhaadi alluvuses olevasse Eesti Õigeusu Kirikusse. EAÕK kirikupea on Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus.