Avantüür Vargamäe rehe all: kuidas kaevata kraavi?


Tulevased kraavi­kaevajad-koolitajad Ursel Tilk, Johannes Richard Sepping ja Joosep Uus.
Tulevased kraavi­kaevajad-koolitajad Ursel Tilk, Johannes Richard Sepping ja Joosep Uus.Harri Ausmaa / Mari Peterson

Kolm noort Paide Teatri meest käärivad Anton Hansen-Tammsaarele mõeldes käised üles ja hakkavad puhastama kraave, mille kirjanik kaevas läbi paljude inimsuhete.

Vargamäe, kus eestlaste ühe tuntuma kirjaniku muuseum asub, ja kraav, millega me maarahva jonni ehk jätkusuutlikkust iseloomustame, on kaksikvennad. Kolmanda vennana on alati kohal Jumal, vaadates murelikult pealt, kuidas Vetepere külas (jah, just niisugune on siinse küla ametlik nimi) kraavid inimesi enam lahutanud kui liitnud.

Kahjuks ei saa kinnitada, et praegune aeg ja õhustik Eestis loomult lootustandvamad oleksid kui Albu valla vimmameeste kuldajal. Kindlasti on aga vahepeal suure sammu edasi astunud rahva oskus kuldsuiste koolitajate nõu kuulda võtta. Nõnda tõdedes tuleb Paide Teater välja väikese avantüüriga ja pakub Vargamäe rehe all etendus-motivatsioonikoolitust “Kuidas kaevata kraavi?”.



Jumalad viisid kraavini

Paide Teater on tegutsenud mõne päeva rohkem kui seitse kuud. “Need kuud on olnud ühtaegu kohutavalt ilusad ja ka kurnavad, aga hetkeks tagasi vaadates võime ometi öelda, et algus on edukas,” tunnistab teatri juht Harri Ausmaa. “Teatri loomine on andnud meeletu kogemuse. Ja kui keegi tänaval vastu tuleb ning küsib, et kuidas meil läheb, võime siiralt vastata: “Hästi!”

Seotud lood:

“Hästi!” tähendab ka seda, et publiku ette on toodud kolm lavastust, ette valmistatakse neljandat ja viiendat. Need saavad muuseumi kutsel teoks Vargamäel. “Mõte suvelavastusest “Eesti jumalad” oli tegelikult juba varem olemas,” selgitab Ausmaa. “Vargamäe heinamaa sobib selle täideviimiseks nagu valatult.”

Lisaks pakkus muuseum, et teater võiks luua lavastuse kooligruppidele, kes Vargamäed külastavad. Nõnda jõuabki maikuus publiku ette “Kuidas kaevata kraavi?”.

Vesi kaevus ei lõpe

“Tammsaarega on kummaline lugu,” tunnistab teatrijuht Ausmaa. “Ühelt poolt on ta kõigile tuttav, aga kui hakkad kas või iseendalt rohkem küsima ja uurima, saad aru, kui vähe tegelikult tead. Ses plaanis on Tammsaare üks väga sügav kaev, kust vesi niipea otsa ei lõpe.”

Et seekordse ammutamisega kusagilt pihta hatata, korraldas teater mitmesaja õpilase hulgas küsitluse. “Täiesti ebaakadeemilise uurimuse” eesmärk oli mõista, kuidas suhtuvad praegused gümnasistid Tammsaare lugemisse, milliseid tundeid tekitab neis “Tõe ja õiguse” nägemine kohustusliku kirjanduse nimekirjas.

Välja pakuti hulk variante, mille seast valida, aga õpilased võisid neid ka ise lisada. Pakutute hulgas olid rõõm, uudishimu, hirm, põnevus, kuid ometi tõusid esile vaid kaks – ükskõiksus ja isamaa-armastus. “See on ootamatu kombinatsioon, aga annab ehk üsna täpse pildi, mis ühiskonnas toimub,” nendib Ausmaa.

Lavastuses ei minda ühe kindla teose rada, sest “kraave on suurkirjanik palju kaevanud”. Teema paljudele võimalustele viidatakse efektselt ka lavastuse tutvustuses: “Andres kaevas kraavi enda ja Pearu vahele. Indrek kaevas kraavi enda ja Jumala vahele. Jürka kaevas Antsu kraavid. Katku Villu elu kiskus kraavi.”

Vaba mõtte kaitseala

Praegused teatrikriitikud tahavad laval näha ühiskonnakriitikat. Paide Teater sellele otsejoones vastu ei tule, küll usutakse, et teatri ülesanne on olla vaba mõtte kaitseala.

“Me toome inimesed kokku, pakume elamusi ja kogemusi; küsime aktiivselt küsimusi, millele üritatakse tavaliselt vastata põigeldes või siis jäetakse sootuks vastamata,” selgitab Ausmaa. “Tegutseme tänases päevas, vastutame koos ülejäänud maailmaga homse eest. Sellest vastutusest oma töös ka lähtume. Ning meid ühendab tohutu otsimistung.”

Valitud suund on end lühikese ajaga õigustanud. Tekkinud on kindel kogukond, kes Paide Teatri rahvale pöialt hoiab. Pöidlahoidjaid pole veel tuhandeid, aga on piisavalt, et tegijad toetust tunneksid.

Ka kohalike poolehoidu tuleb üha juurde, hääletasid ju Järvamaa inimesed Paide Teatri avamise 2018. aasta teoks. “Saime ligi 500 häält ja seda kohalikult kogukonnalt,” selgitab Ausmaa. “Kui me poleks poole aasta jooksul suutnud ühelegi inimesele elamust pakkuda, neid hääli tulnud ei oleks.”

Kolm kraavihalli

Loe veel

Paide Teatri trupp on kuueliikmeline: neli näitlejat, lavastaja ja teatrijuht. Tuge pakub ka Paide Muusika- ja Teatrimaja ligi kümneliikmeline kollektiiv.

Kõikidesse projektidesse on kaasatud külalisi – näitlejaid, dramaturge, kunstnikke, heli- ja valguskunstnikke, projektijuhte jpt. “Paide Teatri sümbol on avatud ring,” nendib Ausmaa. “Oleme avatud ning ootame paljusid endaga kaasa mõtlema ja ka kaasa tegema.”

“Kuidas kaevata kraavi?” truppi kuuluvad näitlejad Johannes Richard Sepping, Joosep Uus ning Ursel Tilk. Kõik kolm lõpetasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ning asusid 2018. aasta augustis tööle Paidesse.

Motivatsioonikoolituse lavastaja ja dramaturg on Paide Teatri kunstiline juht Jan Teevet, samuti EMTA lavakunstikooli vilistlane. Paides on ta seni loonud teatri avalavastuse “Kaitseala” ning interaktiivse jõululavastuse “Õlest mees õue all”.

Kraav ja Hamlet


Motivatsiooni­koolitus on justkui aja märk, korraga irooniline ja täiesti siiras küsimus: miks, ning kui jah, siis kuidas lugeda Tammsaaret? Miks üldse lugeda ja mille nimel tegutseda.

Maikuises etenduses hakatakse kraavi kaevama rehealuses. “See on teatri pärisosa, et “Hamleti” mängimiseks ei pea sõitma Taanimaale ja otsima sealt mõnd keskaegset lossi,” võrdleb Ausmaa. Küll aga kinnitab ta, et suvelavastus “Eesti jumalad” kaevab oma kraavid tõesti Vargamäe heinamaale, mida “ei kata muu kui seesinane taevas, pilved ja päike, mis luuletajat meenutades paistab nii hea kui halva peale”. Selle suvise kraaviga tehakse publiku ees algust 25. juulil, kokku on plaanis tosin etendust.

Kraavi kaevamise etendusel kindlaid kuupäevi pole, seda saavad kollektiivid ette tellida. Aga mida lubab teatrijuht Harri Ausmaa tulevasele publikule? Millised mõtted peaksid vaatajaid valdama etenduse järel?

“Sõidate mõnest ehituspoest läbi ja ostate terava labida, et kaevata kohe mitu head kraavi!” pakub teatrijuht välja. “Või äkki peatute hoopis raamatupoes, panete silmad kinni, valite esimese ettejuhtuva teose ning asute seda lugema.”

Eesmärk on igatahes lihtne – motiveerida otsima ja mõtlema, küsima ja vastama küsimustele, mis juba ammu vastamist ootavad. “Motivatsioonikoolitus on justkui aja märk, korraga irooniline ja täiesti siiras küsimus: miks, ning kui jah, siis kuidas lugeda Tammsaaret? Miks üldse lugeda ja mille nimel tegutseda,” selgitab Ausmaa. “Trupiga proove tehes on see teema pidevalt laual – mille nimel me tegutseme, mille nimel tuleme igal hommikul kell 11 teatrimajja kokku?”

Kraav vaba aja tarvis


Aimasin, millise hullumeelse projektiga liitun, aga ei võtnud mõtlemisaega, vaid vastasin kohe “jah”!

Tegelikult võiks kraavi ka nii­sama lõbu pärast kaevata, et ihu tugevamaks ja hing lahedamaks muutuks. Vaba- ja puhkeajategevustega on Ausmaa hästi kursis, sest lõpetas aastal 2014 Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse erialal.

Samas polnud teatri ja selle juhtimise kasuks langetatud otsus üllatav: Harri isa on kogu karjääri töötanud Estonia teatris ning ema olnud muusikakoolis õpetaja. Lisaks astus Harri noore mehena ise korduvalt lavale nii noortetruppidega, teatristuudios kui ka kutseliste näitlejatega; tegi väiksemaid rolle ekraanil, aga ka lavastas ja proovis kätt kirjutamises, lavatöös, valgustamises, helindamises, produktsioonis, teatrikooli administreerimises.

Ning siis tuli avalik konkurss, mille tulemusena valiti noor mees loodava teatri projektijuhiks. “Aimasin, millise hullumeelse projektiga liitun, aga ei võtnud mõtlemisaega, vaid vastasin kohe “jah”,” nendib ta.

Ent teatriarmastus on toonud edu ja nüüd on ta tööjärjega Eesti armastuse kultuspaigas ehk Vargamäel väljas.