Pärast mõisate riigistamist kasutati hoonet edasi sepikojana, kus toimus ümbruskonna hobuste rautamine jms tööd.

1930ndate algul oli sepikojapoolses osas erapood, mis pärast pankrotistumist läks Jõgeva majandusühistu alluvusse, tegutsedes edasi poena, ka Teise maailmasõja aastatel.

1944. a sügisel sai osa hoonest tules kannatada.

Pärast kolhooside moodustamist hakati hoonet kasutama kohaliku majandi keskuse ja laona. Majale pandi siis osaliselt ka uus katus.

1960ndate algul otsustas Bolševiku kolhoos maja ümber ehitada kaasaegseks kahekorruseliseks kontorihooneks ja kultuurimajaks. Vana maja lammutati peaaegu täielikult ja ehitati sisuliselt uuesti üles.

Vanast hoonest jäi peamiselt alles põhjapoolse osa maakivi müürid. Sisse koliti uude majja 1962. aastal, kuid lõplikult valmis see 1965.

Majas asus kolhoosi keskus, kultuurimaja, söökla, postkontor ja hiljem veel hambaravikabinet. Täisvõimsusel tegutses maja 1978. aastani, mil kolhoos liideti Jõgeva näidissovhoosi külge.

Viimaste korda renoveeriti maja 1980ndate lõpul, mil ehitati mõned uued ahjud, kohendati katust ja tehti sisetöid. Hiljem lisandus veelgi ümberehitusi (rajati baar).