23.09.2010, 00:00
Eesti köök on nagu Pärdi muusika ja Tätte laulud
Eesti restoranikultuuri grand old man ja Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dimitri Demjanov räägib sellest, mida saaksid nii talunikud kui ka kokad teha, et Eesti köök jõuaks maailma tippude hulka.
FOTO:
Eesti köök nõuab rohkem haridust, see on nagu Pärdi muusika ja Tätte laulud – nad on väga lihtsad, aga sisu on üsna keeruline. Nii ei saa võtta ka Eesti kööki lihtsustatult, et see on talumehe köök. Eesti köök on elav ja muutuv ning saanud väga modernseid lahendusi. Eesti Kulinaaria Instituut tahab arendada koostööd väiketootjatega. Meid huvitavad kõik erilised piima- ja lihatooted, Eesti kala ja metsaannid, kartul ja muud köögiviljad. Kui sõidame Tallinnast välja, siis ükskõik mis toidukohta me külastame, ikka on ühesugused toidud – seljanka, grillvorstid ja friikartulid. Väga vähe on selliseid söögikohti, mis peegeldavad taldrikul seda piirkonda, kus nad asuvad. Toidukohad võiksid kasutada kohalikku toorainet ja menüüs võiks ka kirjas olla, et pakutakse Maali talu kartuleid ja Juhani talu sealiha. Ei ole vaja Saaremaalt Võrru ja Võrust Saaremaale midagi vedada. Et Saaremaal keegi ei ütleks, et täna menüüs kala ei ole, sest mandrilt pole kala toodud. Kui teda seal ei ole, siis polegi vaja. Pakkuge seda, mida hetkel on. Kohalik omavalitsus peaks võtma ühe toitlustusspetsialisti, kes jälgiks, et toitlustuskohtades kasutataks kohalikku toorainet, vähemalt riiklikes asutustes – lasteaedades, koolides ja sõjaväes ning annaks soovitusi ka ettevõtjatele. Miks soovitab Dimitri Demjanov banaanide asemel süüa kartulit?