Teppani sõnul liiguti tänavu keskmiselt 10 kilomeetrit osaleja kohta, mis on samuti võrreldes varasemate aastatega suurem tulemus. Enim liikujaid kogunes terviseradadele Tallinnas Pirita ja Nõmme-Harku terviseradadel, Pärnumaal Jõulumäel ja Tartus Tähtvere Spordipargis. Esile tuli ka palju väiksemaid radasid, mille panused on siiani olnud tagasihoidlikumad. Täpsema statistika rekordiüritusest leiab http://terviserajad.ee/statistika_2013.htm. Kindlasti on lähipäevil oodata veel väikeseid muutusi lõplikusse statistikasse.

Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärines 2010. aasta suurepärasest talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk samuti tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel liiguti vabariigi aastapäeval 6800 inimese poolt 60794 tervisekilomeetrit.

Osalejatel tuli omapoolse panuse fikseerimiseks sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Tervisepäeviku kasutajate arv oli sel aastal üle ootuste suur, mida võib lugeda ka SA Eesti Terviserajad jaanuaris alustatud „Teeme koos rajalugu“ videoõppe projekti esimeseks kordaminekuks. Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal, seda võimalust kasutati samuti väga aktiivselt. Kogutud tervisekilomeetrid summeeriti.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad ligi 90 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.