Eestis leiti lahendus geeniandmete turvaliseks analüüsimiseks

Eesti ettevõtted koostöös Tartu ülikooliga töötasid välja inimeste geeniandmete uurimise meetodi. Meetodi abil saavad geenipangad, sh Eesti geenivaramu, uurida andmeid neid üksteisele avaldamata. Toetudes ajakirja Science andmetele, lahendab see probleemi, kus teadusuuringutes saaks tuvastada osalejate isikuid avalike geneetika ja suguvõsaandmebaaside kaudu.

Mitmetes riikides kogutakse inimeste geeniandmeid, et uurida geenide mõju pärilikele haigustele ja inimese tervisele. Paraku on iga sellise geenipanga andmestik tihti piiratud vastavas riigis elavate inimestega ja see takistab uurimistulemuste üldistamist. Tarkvara tehnoloogia arenduskeskuse, Cybernetica AS-i ja Tartu ülikooli koostöös välja töötatud lahendusega saavad geenipangad teha ühiseid uuringuid nii, et geenidoonorite privaatsus on tagatud.

Tulemus saavutati turvalise ühisarvutuse tehnoloogiat rakendades. Turvaline ühisarvutus võimaldab andmeid koguda ja analüüsida nii, et töötleja ei näe ühtegi konkreetset väärtust. Nii on võimalik luua mitme geenipanga ühine andmekogu, mis on analüüsitav oluliste geenivariantide otsimiseks, kuid ei lekita isikuandmeid.

„Rahvusvaheline koostöö on biomeditsiinis kriitilise tähtsusega ja täna oleme sellele ühe sammu võrra lähemal,“ ütles Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo. „Tänased isikuandmete kaitse seadused loevad geeniandmeid eriti tundlikeks ning inimeste isiku varjamist tuleb siin tõsiselt võtta,“ lisas Vilo.

Tarkvara tehnoloogia arenduskeskus töötas koostöös Tartu ülikooliga välja analüüsimeetodid ja realiseeris need praktikas Cybernetica AS poolt välja töötatud turvalise ühisarvutuse süsteemi Sharemind abil. Eksperimendid näitasid, et lahendus on praktilise jõudlusega ning turvagarantiid paremad, kui seni teadaolevatel lahendustel. Lahenduse kirjeldus avaldati rahvusvahelises bioinformaatika tipp-teadusajakirjas Bioinformatics.