Eestist Pariisi ja tagasi
Eestlaste rikkalikud kultuurisidemed Prantsusmaaga algasid siis, kui kunstnikud ja kirjanikud põgenesid 1905. aasta äpardunud revolutsiooni tagasilöökide eest.
Konrad Mägi, Nikolai Triik, Aleksander Tassa, Jaan Koort, Friedebert Tuglas – kõik nad elasid 1907–1915 pikemat või lühemat aega Pariisis.
“See oli La Belle Époque’i, ilusa aja Pariis, “särav, kumav, ääreta, piirita nagu hommikumaalase unenägu” (Eduard Vilde) – maailmanäituste järgne, esimese metroo, Suurtel Bulvaritel veerevate üüritõldade, luksuslike vitriinide ja restoranide, mondäänse seltskonna ja töölisametiühingutegelaste, verinoore Chevalier’ ja Mistinguette’i, Ladina-Ameerikast imporditud tangohulluse Pariis.”
Nii kirjutas läinud sajandi lõpul Maie Raitar, meie kaasaegse maalikunsti peamise ärataja Konrad Mäe elu ja loomingu parimaid tundjaid.