Filmitriloogia Uku Masingust

11. augustil täitub 100 aastat Uku Masingu sünnist. Eesti Televisioon näitab sel puhul 12. augustil kl 22.25 dokumentaalfilmi “Surm on öömaja põllul” – filmitriloogia “Masingu maastikud” kolmandat ja viimast filmi eesti suurmehest.

* * *

Filmi režissöör-operaator Vallo Kepp, kas triloogia valmimise üheks põhjuseks on ka suguluslik side Uku Masinguga?

Ei, pigem kirjanduslik. Olen juba keskkoolist saati olnud luuleraamatute kollektsionäär, praegugi on kodus arvatavalt üle kolme tuhande eesti luuleraamatu. Masingu film on praeguseks juba üheksas film eesti luuletajatest.

Enne on sinna ritta mahtunud Debora Vaarandi, Betti Alver, Viivi Luik, Kalju Lepik, Bernard Kangro, Raimond Kolk, Valeria Ränik ja Soomes hiljuti manala teele läinud Salme Raatma.

Kui Masingust ja tema lähikonnast rääkida – kuidas suhtute Jaan Kaplinski raamatusse, kus peategelasest õpetlane selgelt äratuntav on?

Arvan, et kontakt Masinguga muudab iga inimese olemust. Kui hakkad tema pärandiga tegelema, pole sa pärast enam see, kes olid enne. Filmis ütleb Jaan Kap-linski, et Masing ongi tema elus olnud määrava tähtsusega.

Vahetevahel paistab tema raamatust ka nii-öelda vindi üle keeramise rõõmu, et siis eemalt ja vaikselt vaadata, mida lugejaseltskond asjast arvab.

Jaan Krosski avaldab filmis Masingust oma arvamuse, aga tema ilusa arvamusega on õnnetud asjad. Intervjuu ise on sedavõrd täielik, et sealt ei saanud kohe midagi kärpida ega välja võtta. Tervikuna ära ei mahtunud, nii ilmubki see hoopis filmiga kaasas käival lisaplaadil.

Nõukogude ajastu kontekstis kipub suurmees Masingust vägisi märtri mulje jääma.

Ei oska öelda. Vastuseks pean alustama kaugemalt. Kui Nõukogude aeg otsa sai, ootasid paljud põnevusega meie kirjanikepere saladuses hoitud raamatuid, mida režiimi ajal poleks kuidagi avaldada saanud. Ei tulnud sealt eriti palju. Sahtlid olid tühjavõitu. Selle tühjuse taustal Masingu kui arbuja (Ristikivi ütluse järgi suurima arbuja) kuus köidet luulet loovad temast sootuks teise kuju. Minugi selja taga on praegu riiulis 29 raamatut Masingu loomingut.

Miks KGB üksildast õpetlast nii hoolega piidles?

Olen lugenud ta abikaasa Eha Masingu väljasõidutoimikut. Sealt aimub, et Uku Masingu suurimaks patuks loeti tegelemist noortega, kelle hulgas ka Kaplinskit mainitakse kui tema halva mõju alla sattunut, lisaks teisigi.

Veel suurem patt oli muidugi Masingu usklik olemine. Kui siia lisada tema tolleaegsed 26 kirjakorrespondenti piiri taga, peaks KGB huvi olema põhjendatud küll, eriti kui silmas pidada ühena kirjavahetajatest tolleaegse “emigrantliku ladviku” peaideoloogi Bernard Kangrot.

Seega, inimene tegi usinasti tööd, vaatamata, kas trükivõimalus kunagi tuleb või ei. Selles suhtes on ta eesti kirjandusloos erand. Mis ei tähenda sugugi seda, et kõike muud neil koos abikaasaga kerge taluda oli.

Olukord pärast sõda oli näiteks parajasti nii hull, et leivateenimise nimel tõlkisid nad vene keelest eesti keelde õmblustehnoloogia käsiraamatuid.

Lisame siia ühe plusspunkti ka. Vahetult pärast sõda moodustati siin kirikuõpetajaist n-ö töörühm, kes luges juutidest, kes koonduslaagritesse sattusid, järele jäänud kirju. Selleks oli vajalik ju ka heebrea või jidiši valdamine. Masing kuulus samuti sinna töörühma.

Nagu Eha Masing mäletab, oli Uku kaks korda kümme päeva kadunud. Muud ta ei teatanudki, et loeb ja tõlgib kirju ning töötab Tallinnas. Ju siis tulid “poisid” ukse taha ja viisid ta kuhu vaja. Mida Masing seal luges, pole ta kellelegi rääkinud, see võinuks olla pööraselt huvitav.

Nüüd siis, 12. augustil, on Masingu epopöa kolmas osa ETVs.

Jah, kevadel ilmusid kõik need kolm filmi ka ühes kuues, samuti lisaplaat materjalidega, mis filmi ei mahtunud.

Lisaksin veel ühe oma arvamuse. See sajand saab teatud moel Masingu sajand olema. Ta olevat ise oma loengutes sageli öelnud, et inimesed elavad ühel ajal, nende mõju võib ulatuda sootuks teise aega.

Masingu materjale lugedes võib näiteks pisut muiata eelmisel sajandil ilmunud koguteose “100 sajandi suurkuju” üle. Masingut ju seal ei ole, küll aga hulk teisi, keda praeguseks ei mäletata või ei taheta enam mäletada. Head vaatamist!