Ülikondadega mehi ja kostüümidega naisi lausa vooris kokku. Naistel, muide, polnud teravaid tikk-kontsasid. Osal seepärast, et pole harjunudki, osal seepärast, et lõpetamisest hulk aastaid möödas, põhiliselt aga seepärast, et korraldajad palusid tikk-kontsadest võimalusel hoiduda.

Muidu ei jäänuks uue spordihoone põrandast suurt midagi järele. Kuigi nimetatud põrand oli peo tarvis kattega kaetud.
Instituutide uksed olid avatud juba kella kolmest ning arvestades seda, millise tempoga Maaülikool uueneb, oli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis, metsandus- ja maaehitusinstituudis, tehnikainstituudis, majandus- ja sotsiaalinstituudis ning mujalgi, mida vaadata. Vilistlaspäeva raames peeti majandus- ja sotsiaalinstituudi 40. aastapäeva tähistamiseks ka konverents.

Seejärel läks päris peoks. Enne õhtu algust peeti lõunasöök, serveerijaks tänavune Aasta Põllumees Mart Timmi. Ikkagi paar tuhat portsu, mõelge ise...

Kokkutuleku avalöögiks oli Maaülikooli aasta vilistlase väljakuulutamine. Väikese mitteüllatusena sai selle tiitli emeriitprofessor Olev Saveli, rektor aastatel 1988-1993.

Õhtu kogus tuure Epa klubi plaadi esitlemisega, mille eest tuleb tänada Sepit ehk ametlikuma nimega Ivar Murumäge. Mehe aasta väldanud pingutus kandis vilja – peol sai ta plaate jagada ning müüa, aga ise ka instrumendi taha asuda ning ajalugu lavale tuua. Elava ajaloona astus lavale ka ansambel Vahe, küll ilma Ivar Viglata, ega see-eest Andres Dvinjaninovi ja Jüri Rosenfeldtiga.

Lõhuti rahvatantsu (rahvatantsuansambel Tarbatu vilistlasrühm), vahepeal Tartu Ülikooli valdusse läinud puhkpilliorkester Popsid popsutas oma meloodiaid, meeskoor maigutas suid, olles kahe tuhande inimese suminas kuuldav vaid lähedalseisjaile-istujaile.

Ühesõnaga – pidu jätkus kauemakski. Ikkagi iga kümnes maakõrgkooli vilistlane oli ilusaks hetkeks Tartusse tulnud!