Heal taimel mitu nime: kuidas taimi XIX sajandil nimetati?
Taimede nimed on osa rahva vaimuvarast, kirjutab Gustav Vilbaste oma “Eesti taimenimetuste” sissejuhatuses. Rahvapärased taimenimetused on sama väärika ajalooga nagu muudki sõnad. Puude ja levinumate põõsaste, söödavate marjade ning mõnede põlluviljade ja umbrohtude nimed pärinevad juba läänemeresoome ühtsuse ajast.
XIII sajandi algupoolest meieni säilinud Taani hindamisraamatus on mainitud kohanimesid Aunapo (Õunapuu), Paium-pe (Pajupää), Paiun-alus (Paju-aluse), Tamicas (Tammiku) ja Othaccauerae (Ohakvere). Pühavaimu kiriku abipastori Georg Mülleri XVII sajandi alguses kirja pandud eestikeelsed jutlused sisaldavad tänapäevalgi üldtuntud taimenimesid nagu Ouwn, Kibowitz ja Rosid.
Mõtestatud nimed
Eestikeelsete taimenimede põhjalikum ülestähendamine algas XVII ja XVIII sajandil, muutudes üha põhjalikumaks ja süstemaatilisemaks.
Kui keiser Aleksander II 1856. aastal kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, võidi sellele lisada juba üpris põhjalik “Register kõiksugu rohtudest, mis Eestimaal enamiste heinamate peale kasvavad”.
Sarnaselt 1849. aastal antud Liivimaa talurahvaseadusega tunnistas see seadus talupoegade kasutuses oleva maa talumaaks, mida mõisnik enam majandada ei tohtinud, kuid mille ta võis talupoegadele rendile anda (soovitavalt raha eest) või päriseks müüa. See avas tee talude päriseksostmisele ja nende majanduslikule edenemisele.
Eestimaa talurahvaseadusega käis kaasas ka “Maamõetmise seadus, mis järele maamõetjad peavad Eestimaal mõetma” ning selle juurde kuuluski heinamaade hindamiseks kasutatud heinamaa- ja sootaimede eesti-, saksa- ning ladinakeelne register. Seaduse eestikeelne tõlge ilmus trükis 1858.
Vilbaste kohaselt on rahvapärastel taimenimedel alati mingi kindel mõte. Kõige selgemat keelt sellest kõnelevad rohi-tüvelised nimed, mis märgivad raviomadustega taimi: jooksjarohi, silmarohi, kopsurohi, äkitse haiguse rohi, rabanduserohi, voolmerohi, lagujarohi, rauareia rohi.
Põhja-Eestis võis “rohi” tähendada aga ka sedasama mis lõuna-eesti “hain” ehk loomatoiduks sobivat puitumatut taime või umbrohtu.
Taimenimede rühmitamisel toob Vilbaste esimese kategooriana välja nende ilu, mida väljendati sõnaga “lill” või selle sünonüümidega (läll, kann, ninn, nukk, roos). Sellised nimetused on sinilill, võilill, tähelill, tõrvalill, pääsukeselill, tulilill, seebilill, emaläll, jaaniläll, harakaninn, paluninn, saksaninn, sinininn, koidukann, rukkikann, nurmenukk, päevaroos, rukkiroos, võiroos, veeroos jne.
Teiseks võis vanarahvas taimele nime andes juhtida tähelepanu taime kõige olulisemale osale (nt marjale või juurele): vaarmari, põldmari, kuremari, hooramari, piibeleht, paiseleht, teeleht, vaeselapse leht, krooksleht, kopikaleht, jaanijuur, peetrusejuur.
“Peale mainitute esineb nimesid, mille esimeses pooles on näidatud taime kasvukoht: rukkilill, nisulill, aasalill, nurmenukk, sookuusk, jõekupp, järveroos, metsatäht, laanelill, nõmmekann, savihein, liivarohi, mäemaasikas, mäemurakas,” kirjutab Vilbaste.
Aga “rukis” võib taimenimes viidata hoopis taime viljade küpsemisajale: rukkisinikad ja rukkimustikad valmivad rukkilõikuse ajaks.
Ajamäärusega nimesid on teisigi: jürilill õitseb jüripäeva ajal, lumilill lumemineku ajal ja jaanilill, kevadelill, kevadevõti, suvimoon ja sügislill räägivad ise enda eest.
Taimenimi võib endas sisaldada informatsiooni ka taime õie või lehtede värvuse kohta (sinilill, kuldkann, tulilill, must nõges, kirju kanep), neis sisalduvate ainete (mesilill, parkhein, tõrvalill, meesikad, värvmadar, mürkhain) või maitse kohta (hapu oblikas, mõru hain, viha rohi, imal mari, mage sõstar, kibe tulikas).
Väga tihti on taimele nimi antud tema sarnasuse tõttu mõne looma või esemega: kassisaba, kassikäpp, kukekannus, kikkapüks, käoking, kurekatel, varesjalg, kanavarvas, karikell, varsakabi, võhumõõk, kuremõõk, kuljused, käokellad, lambakeel, ussikeel, lõosilm, rebasehänd. Vahel on vanarahvast inspireerinud taime lõhn: hülgehein, seapussu rohi.
Mõnikord on taimenimes peidus juhend selle kasutamiseks. Nurmikuhaina, nõurohtu, audumiserohtu ja länikhaina kasutati puunõude hautamiseks, et kaotada nõust selle seismisel tekkinud halb lõhn. Mõni nimi annab teavet taimega kokku puutumise muudestki mõjudest: pasanduserohi, hobusekeele lõik, kärnalill, kärnoblikas, sügelisekann.
Leidub ka nimesid, mis peegeldavad taime mõne osa omadusi (värihein), selle taimega tegelemisel tekkivat heli (plaksulill, kidihein) või selle sobivust laste mänguasjadeks (saksasaan, taputaadid, sõjamees).
Heal taimel mitu nime
Vanarahva tuntud tähelepanelikkus ja järelduste tegemise oskus paneb tõsiselt suhtuma taimedesse, mille nimed vihjavad oma kandjate erakordsetele võimetele: nõiarohi, nõiahammas, vägihein, üheksavägine, kolmekõrdne, nõiakollad, nõiakammits. Mõnedes taimenimedes võivad edasi elada aga eestlaste kunagise muinasusu haldjad ja jumalused, sellistest rohtudest võiks nimetada äiatarihaina, sääsikut, Kalevipoja tutte, tõnniserohtu, jõuheina jt.
Ehkki sageli on ühele ja samale taimele pandud eri kihelkondades eri nimed, tuleb ette ka juhtumeid, kus taime sarnasus mõne looma kehaosaga on silma jäänud paljudele rahvastele korraga. Vilbaste toob näiteks, et soopihla nimetati Rõuges kurejalaks, mis langeb kokku taime soomekeelse nimetusega kurenjalka.
Milliste nimedega nimetasid aasataimi meie esiisad, kes hakkasid XIX sajandi keskpaigas talumaid päriseks ostma, sellega saab tutvuda siinkohal toodud näidete abil, mis võetud 1858. aastal ilmunud Eestimaa talurahvaseaduse tõlkest.
Kuidas taimi XIX sajandil nimetati, milliseid nimesid nad nüüd kannavad ja kuidas need ladina keeles välja näevad
Maakeelne | Tänapäevane | Ladinakeelne |
nimetus | eestikeelne | nimetus (koos |
1858 | nimetus | paralleelvormiga) |
Raud (ria, reia) rohi, | Harilik raudrohi | Achillea millefolium |
vere hein | ||
Oras rohi, sea vööd | Harilik orashein | Elymus repens |
(Agropyron repens) | ||
Kaste hein | Luht-kastevars | Deschampsia |
cespitosa | ||
(Aira caespitosa) | ||
Krooks lehed, kortshein, | Teravahõlmine | Alchemilla acutiloba |
karitshein, käo kingad, | kortsleht | (Alchemilla |
käosaatjad | vulgaris) | |
Rebase händ, hundi saba | Aas-rebasesaba | Alopecurus pratensis |
Metskaer | Aas-koldkaer | Trisetum flavescens |
(Avena flavescens) | ||
Verisemise rohi | Keskmine värihein | Briza media |
Lusted, lustjad, | Pehme luste | Bromus hordeaceus |
tüma karvased köömlid | (Bromus mollis) | |
Venituse rohi, maa sapp | Harilik punand | Fumaria officinalis |
(juushein) | ||
Kulli küüned | Aas-kurereha | Geranium pratense |
Sea õis, sea nupp, | Harilik võilill | Taraxacum officinale |
sea juur | (Leontodon taraxacum) | |
Kuke kannus | Harilik | Lotus corniculatus |
nõiahammas | ||
Neitsi punad | Humallutsern | Medicago lupulina |
Kollane jooksja rohi | Sirplutsern | Medicago falcata |
(kollane lutsern) | ||
Karu kaer | Palu-härghein | Melampyrum |
(aas-härghein) | pratense | |
Jänese munnid, | Kuradi-sõrmkäpp | Dactylorhiza |
kuradkäpad, juudakäpad, | (kuradikäpp) | maculata |
poi rohi | (Orchis maculata) | |
Jeesuse käsi, poi rohi | Arukäpp | Orchis morio |
Hundi saba, Timoti rohi | Põldtimut | Phleum pratense |
(harilik timut) | ||
Kana varvad, | Harilik nurmenukk | Primula veris |
nurme nukud | ||
Kurgu rohi, viina lilled | Harilik käbihein | Prunella vulgaris |
Köriste rohi, robi hein | Suur robirohi | Rhinanthus angusti- |
folius (Rhinanthus | ||
crista-galli) | ||
Härja pead, ristihein, | Valge ristik | Trifolium repens jt |
ristikhein | jt ristikud | |
Jänese lilled | Harilik piimjuur | Tragopogon pratensis |
Niserduse rohi | Ojamailane | Veronica beccabunga |
Külma lill, maksa rohi | Harilik sinilill | Hepatica nobilis |
(Anemone hepatica) | ||
Angervaks | Ahtalehine | Epilobium |
põdrakanep | angustifolium | |
Virn | Roomav madar | Galium aparine |
(virn) | ||
Maa aluse rohi | Verev kurereha | Geranium sanguineum |
Kusikud, kulli küüned | Haisev kurereha | Geranium robertianum |
Sea pähkled | Aas-seahernes | Lathyrus pratensis |
Lamba pähkled | Harilik kivirik | Saxifraga granulata |
Jooksja rohi | Harilik mailane | Veronica officinalis |
Kure ehk hiire herned | Harilik | Vicia cracca |
hiirehernes | ||
Mahla kannike | Lõhnav kannike | Viola odorata |
Koera peetersillid | Koeraputk | Aethusa cynapium |
Kana persed | Haisev karikakar | Anthemis cotula |
Kollased härjapead | Harilik koldrohi | Anthyllis vulneraria |
Kure kellad | Ümaralehine | Campanula |
kellukas | rotundifolia | |
Une rohi, punad | Harilik pune | Origanum vulgare |
Moorid, | Aed-moorputk | Pastinaca sativa |
moodervärgi juur | (pastinaak) | |
Anerohi, kalkuni rohi | Mägimaran | Potentilla verna |
Hapo- ja lambaoblikad | Hapu oblikas | Rumex acetosa |
Sea kapstad | Kare piimohakas | Sonchus asper |
Rabanduse rohi | Nõmm-liivatee | Thymus serpyllum |
Hiire kõrvad, | Harilik hiirekõrv | Capsella bursa-pastoris |
kassi tudarad | (Thlaspi bursa-pastoris) | |
Väiksed kulli küüned | Ümaralehine | Geranium rotundifolium |
kurereha | ||
Maa mõõlad, härja keel | Ojamõõl | Geum rivale |
Maa viha | Soo-lõosilm | Myosotis scorpioides |
(Myosotis palustris) | ||
Muda rohi, konna kuusk | Soo-kuuskjalg | Pedicularis palustris |
Kirbo rohi | Harilik ussitatar | Polygonum bistorta |
Kanakooljad, | Kanakoole | Ranunculus ficaria |
südame rohi | ||
Hobo oblikad | Vesioblikas | Rumex aquaticus |
Ülekäija rohi, paldrian, | Harilik palderjan | Valeriana officinalis |
kassi rohi |