XIII sajandi algupoolest meieni säilinud Taani hindamisraamatus on mainitud kohanimesid Aunapo (Õunapuu), Paium-pe (Pajupää), Paiun-alus (Paju-aluse), Tamicas (Tammiku) ja Othaccauerae (Ohakvere). Pühavaimu kiriku abipastori Georg Mülleri XVII sajandi alguses kirja pandud eestikeelsed jutlused sisaldavad tänapäevalgi üldtuntud taimenimesid nagu Ouwn, Kibowitz ja Rosid.

Mõtestatud nimed

Eestikeelsete taimenimede põhjalikum ülestähendamine algas XVII ja XVIII sajandil, muutudes üha põhjalikumaks ja süstemaatilisemaks.

Kui keiser Aleksander II 1856. aastal kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, võidi sellele lisada juba üpris põhjalik “Register kõiksugu rohtudest, mis Eestimaal enamiste heinamate peale kasvavad”.

Sarnaselt 1849. aastal antud Liivimaa talurahvaseadusega tunnistas see seadus talupoegade kasutuses oleva maa talumaaks, mida mõisnik enam majandada ei tohtinud, kuid mille ta võis talupoegadele rendile anda (soovitavalt raha eest) või päriseks müüa. See avas tee talude päriseksostmisele ja nende majanduslikule edenemisele.

Eestimaa talurahvaseadusega käis kaasas ka “Maamõetmise seadus, mis järele maamõetjad peavad Eestimaal mõetma” ning selle juurde kuuluski heinamaade hindamiseks kasutatud heinamaa- ja sootaimede eesti-, saksa- ning ladinakeelne register. Seaduse eestikeelne tõlge ilmus trükis 1858.

Vilbaste kohaselt on rahvapärastel taimenimedel alati mingi kindel mõte. Kõige selgemat keelt sellest kõnelevad rohi-tüvelised nimed, mis märgivad raviomadustega taimi: jooksjarohi, silmarohi, kopsurohi, äkitse haiguse rohi, rabanduserohi, voolmerohi, lagujarohi, rauareia rohi.

Põhja-Eestis võis “rohi” tähendada aga ka sedasama mis lõuna-eesti “hain” ehk loomatoiduks sobivat puitumatut taime või umbrohtu.

Taimenimede rühmitamisel toob Vilbaste esimese kategooriana välja nende ilu, mida väljendati sõnaga “lill” või selle sünonüümidega (läll, kann, ninn, nukk, roos). Sellised nimetused on sinilill, võilill, tähelill, tõrvalill, pääsukeselill, tulilill, seebilill, emaläll, jaaniläll, harakaninn, paluninn, saksaninn, sinininn, koidukann, rukkikann, nurmenukk, päevaroos, rukkiroos, võiroos, veeroos jne.

Teiseks võis vanarahvas taimele nime andes juhtida tähelepanu taime kõige olulisemale osale (nt marjale või juurele): vaarmari, põldmari, kuremari, hooramari, piibeleht, paiseleht, teeleht, vaeselapse leht, krooksleht, kopikaleht, jaanijuur, peetrusejuur.

“Peale mainitute esineb nimesid, mille esimeses pooles on näidatud taime kasvukoht: rukkilill, nisulill, aasalill, nurmenukk, sookuusk, jõekupp, järveroos, metsatäht, laanelill, nõmmekann, savihein, liivarohi, mäemaasikas, mäemurakas,” kirjutab Vilbaste.

Aga “rukis” võib taimenimes viidata hoopis taime viljade küpsemisajale: rukkisinikad ja rukkimustikad valmivad rukkilõikuse ajaks.

Ajamäärusega nimesid on teisigi: jürilill õitseb jüripäeva ajal, lumilill lumemineku ajal ja jaanilill, kevadelill, kevadevõti, suvimoon ja sügislill räägivad ise enda eest.

Taimenimi võib endas sisaldada informatsiooni ka taime õie või lehtede värvuse kohta (sinilill, kuldkann, tulilill, must nõges, kirju kanep), neis sisalduvate ainete (mesilill, parkhein, tõrvalill, meesikad, värvmadar, mürkhain) või maitse kohta (hapu oblikas, mõru hain, viha rohi, imal mari, mage sõstar, kibe tulikas).

Väga tihti on taimele nimi antud tema sarnasuse tõttu mõne looma või esemega: kassisaba, kassikäpp, kukekannus, kikkapüks, käoking, kurekatel, varesjalg, kanavarvas, karikell, varsakabi, võhumõõk, kuremõõk, kuljused, käokellad, lambakeel, ussikeel, lõosilm, rebasehänd. Vahel on vanarahvast inspireerinud taime lõhn: hülgehein, seapussu rohi.

Mõnikord on taimenimes peidus juhend selle kasutamiseks. Nurmikuhaina, nõurohtu, audumiserohtu ja länikhaina kasutati puunõude hautamiseks, et kaotada nõust selle seismisel tekkinud halb lõhn. Mõni nimi annab teavet taimega kokku puutumise muudestki mõjudest: pasanduserohi, hobusekeele lõik, kärnalill, kärnoblikas, sügelisekann.

Leidub ka nimesid, mis peegeldavad taime mõne osa omadusi (värihein), selle taimega tegelemisel tekkivat heli (plaksulill, kidihein) või selle sobivust laste mänguasjadeks (saksasaan, taputaadid, sõjamees).

Heal taimel mitu nime

Vanarahva tuntud tähelepanelikkus ja järelduste tegemise oskus paneb tõsiselt suhtuma taimedesse, mille nimed vihjavad oma kandjate erakordsetele võimetele: nõiarohi, nõiahammas, vägihein, üheksavägine, kolmekõrdne, nõiakollad, nõiakammits. Mõnedes taimenimedes võivad edasi elada aga eestlaste kunagise muinasusu haldjad ja jumalused, sellistest rohtudest võiks nimetada äiatarihaina, sääsikut, Kalevipoja tutte, tõnniserohtu, jõuheina jt.

Ehkki sageli on ühele ja samale taimele pandud eri kihelkondades eri nimed, tuleb ette ka juhtumeid, kus taime sarnasus mõne looma kehaosaga on silma jäänud paljudele rahvastele korraga. Vilbaste toob näiteks, et soopihla nimetati Rõuges kurejalaks, mis langeb kokku taime soomekeelse nimetusega kurenjalka.

Milliste nimedega nimetasid aasataimi meie esiisad, kes hakkasid XIX sajandi keskpaigas talumaid päriseks ostma, sellega saab tutvuda siinkohal toodud näidete abil, mis võetud 1858. aastal ilmunud Eestimaa talurahvaseaduse tõlkest.



VÕRDLUS

Kuidas taimi XIX sajandil nimetati, milliseid nimesid nad nüüd kannavad ja kuidas need ladina keeles välja näevad

MaakeelneTänapäevaneLadinakeelne
nimetuseestikeelnenimetus (koos
1858nimetusparalleelvormiga)
Raud (ria, reia) rohi, Harilik raudrohiAchillea millefolium
vere hein 
Oras rohi, sea vöödHarilik orasheinElymus repens
  (Agropyron repens)
Kaste heinLuht-kastevarsDeschampsia
  cespitosa
  (Aira caespitosa)
Krooks lehed, kortshein, TeravahõlmineAlchemilla acutiloba
karitshein, käo kingad, kortsleht(Alchemilla
käosaatjad vulgaris)
Rebase händ, hundi sabaAas-rebasesabaAlopecurus pratensis
MetskaerAas-koldkaerTrisetum flavescens
  (Avena flavescens)
Verisemise rohiKeskmine väriheinBriza media
Lusted, lustjad, Pehme lusteBromus hordeaceus
tüma karvased köömlid (Bromus mollis)
Venituse rohi, maa sappHarilik punandFumaria officinalis
 (juushein)
Kulli küünedAas-kurerehaGeranium pratense
Sea õis, sea nupp, Harilik võilillTaraxacum officinale
sea juur (Leontodon taraxacum)
Kuke kannusHarilikLotus corniculatus
 nõiahammas
Neitsi punadHumallutsernMedicago lupulina
Kollane jooksja rohiSirplutsernMedicago falcata
 (kollane lutsern)
Karu kaerPalu-härgheinMelampyrum
 (aas-härghein) pratense
Jänese munnid, Kuradi-sõrmkäppDactylorhiza
kuradkäpad, juudakäpad, (kuradikäpp)maculata
poi rohi  (Orchis maculata)
Jeesuse käsi, poi rohiArukäppOrchis morio
Hundi saba, Timoti rohiPõldtimutPhleum pratense
 (harilik timut)
Kana varvad, Harilik nurmenukkPrimula veris
nurme nukud
Kurgu rohi, viina lilledHarilik käbiheinPrunella vulgaris
Köriste rohi, robi heinSuur robirohiRhinanthus angusti-
  folius (Rhinanthus
  crista-galli)
Härja pead, ristihein, Valge ristikTrifolium repens jt
ristikhein jt ristikud
Jänese lilledHarilik piimjuurTragopogon pratensis
Niserduse rohiOjamailaneVeronica beccabunga
Külma lill, maksa rohiHarilik sinilillHepatica nobilis
  (Anemone hepatica)
AngervaksAhtalehineEpilobium
 põdrakanep angustifolium
VirnRoomav madarGalium aparine
 (virn)
Maa aluse rohiVerev kurerehaGeranium sanguineum
Kusikud, kulli küünedHaisev kurerehaGeranium robertianum
Sea pähkledAas-seahernesLathyrus pratensis
Lamba pähkledHarilik kivirikSaxifraga granulata
Jooksja rohiHarilik mailaneVeronica officinalis
Kure ehk hiire hernedHarilikVicia cracca
 hiirehernes
Mahla kannikeLõhnav kannikeViola odorata
Koera peetersillidKoeraputkAethusa cynapium
Kana persedHaisev karikakarAnthemis cotula
Kollased härjapeadHarilik koldrohiAnthyllis vulneraria
Kure kelladÜmaralehineCampanula
 kellukasrotundifolia
Une rohi, punadHarilik puneOriganum vulgare
Moorid, Aed-moorputkPastinaca sativa
moodervärgi juur(pastinaak)
Anerohi, kalkuni rohiMägimaranPotentilla verna
Hapo- ja lambaoblikadHapu oblikasRumex acetosa
Sea kapstadKare piimohakasSonchus asper
Rabanduse rohiNõmm-liivateeThymus serpyllum
Hiire kõrvad, Harilik hiirekõrvCapsella bursa-pastoris
kassi tudarad (Thlaspi bursa-pastoris)
Väiksed kulli küünedÜmaralehineGeranium rotundifolium
 kurereha
Maa mõõlad, härja keelOjamõõlGeum rivale
Maa vihaSoo-lõosilmMyosotis scorpioides
  (Myosotis palustris)
Muda rohi, konna kuuskSoo-kuuskjalgPedicularis palustris
Kirbo rohiHarilik ussitatarPolygonum bistorta
Kanakooljad, KanakooleRanunculus ficaria
südame rohi
Hobo oblikadVesioblikasRumex aquaticus
Ülekäija rohi, paldrian, Harilik palderjanValeriana officinalis
kassi rohi