Hiina ooperitenor Eestis: usalduse ehitamine algab inimestest, mitte poliitikast

 (6)
Hiina ooperitenor Eestis: usalduse ehitamine algab inimestest, mitte poliitikast
Jie YinFoto: Elisabeth Prints

"Laulmine liitis eestlased taasiseseisvumisel. Laul ühendab inimesi ja hiinlased ei ole erand. Mulle oleks tohutu au anda oma panus Eesti-Hiina suhete arengusse läbi muusika."

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Maaleht vestles Hiina päritolu ooperitenori ja EMTA doktorandi Jie Yin’iga. Juttu tuli Laulupeost ja IT-st, venelastest ja ameeriklastest ning esimesest Eesti-Hiina sõnaraamatust.

Kui palju ja mida hiinlased Eesti kohta üldse teavad?

Enamik hiinlasi ei tea Eestist endiselt mitte midagi. Mäletan, kuidas mu isa sõber esimest korda Eesti nime kuulis ja arvas, et tegu on riigiga Aafirkas. Isegi minu keskkooli geograafia õpetaja teadis Eestit kui vaid kunagi Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud riiki.

Sellegi poolest on ajapikku Eesti populaarsus Hiinas vaikselt tõusmas. Peale iseseisvumist tunnevad Eesti vastu huvi üha rohkemad üliõpilased ja ka turistide arv siia on kasvanud.
Samas ollakse veel nö Põhjamaade paketi lisa – hiinlased külastavad Stockholmi ja Helsingit ning kui aega ja raha üle jääb, alles siis tullakse Eestisse. Õppuritele on Eesti ülikoolid nö tagavaraplaan kõrghariduskraadi saamiseks.

Hiina on maailma superjõud. Eesti ja Hiina koostööpotentsiaali on märkinud nii meie president kui ettevõtjad. Millistes sektorites meie koostöö kõige viljakam oleks?

Seotud lood:

Minu isiklik seisukoht on, et muusika ja IT. Need kaks võiksid olla Eesti-Hiina koostöö eestvedajad.

Muusika? Kuidas Sa seal meie koostööd ette kujutad?

Eestlased on tuntud kui laulurahvas ja Laulupidu on üle maailma kuulus sündmus. Võib-pole pole eestlased märganud, kuid Hiina koorid on maailma TOP 10 seas. Ja seda kõikides kategooriates (vt Interkulturi edetabel).

Kahjuks pole ma siiani ühtegi Hiina koori Laulupeol veel esinemas näinud. Küll võtsid tänavu sellest Jaapani koorid. Kindlasti oleks see hiinlastele unustamatu kogemus sellisel üritusel osaleda.

Mu parim sõber ütleb alati, et mõlemapoolsete suhete üles ehitamisel on oluline alustada inimestest.

Muusika on inimkonna universaalne keel, see kannab tsivilisatsioonides tohutut rolli. Hiinas on iidne ütlus 竹不如丝,丝不如肉 (Zhú bùrú sī, sī bùrú ròu). Otse tõlkides võiks see olla: pillikeel väljendab tundeid õrnemalt kui bambuspill, kuid inimhääl on tugevam bambuspillistki.

Laulmine ühendas Eesti taasiseseisvumisel. Laulul on võime ühendada ka kõiki teisi. Hiinlased ei ole erand – olen igapäevaselt ooperitenor ning mulle oleks tohutu au kui suudaksin anda oma panuse Eesti-Hiina suhete edendamiseks läbi muusika.

Ja IT? Hiinlased on koos eestlastega selles valdkonnas tõesti maailma tipus.

Ameerika tehnoloogiaajakiri Wired nimetab Eestit kõige arenenumaks digitaalseks ühiskonnaks maailmas. Selleks, et valdkonda arengus hoida, on vaja senisest laiapõhjalisemat platvormi ja palju suuremaid investeeringuid.

Hiina infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniturg on üks dünaamilisemaid sektoreid riigi majanduses. Uuringufirma IDC prognoosib, et aastaks 2021 moodustab ITK sektor 55% kogu Hiina SKP-st – seda on 8,1 triljonit USA dollarit.

Ei ole raske ette näha, et tulevikus võtab Hiina üle USA juhtpositsiooni maailma majanduses. Praegu luuakse Uue Siiditee projektiga kaubateid läbi Euraasia, Eestigi on sellega juba liitunud. Leian, et Eestile oleks kasulik astuda „BRI ekspressile” (Hiina ja Brüsseli vahel sõlmitud majandusliku koostöö lepe - toim.) võimalikult vara, sest hiljem võivad paremad kohad juba võetud olla.

Hong-Kongi rahutused ja Hiina heanaaberlikud suhted Venemaaga on teinud Eesti ajakirjanduse hellaks. Esialgne optimism suurte investeeringute ja koostöö osas on asendunud ettevaatlikkusega. Kui oluliselt meedia edasisi suhteid mõjutab?

Suhted valitsuste tasandil edenevad. Seda küll aeglaselt, kuid minu hinnangul ollakse õigel teel. Samas kui vaatan siinseid ajalehti, siis on Hiinast rääkivad uudised tõesti silmatorkavalt negatiivse alatooniga.

Toimivate suhete loomiseks ei piisa ainult poliitikute huvidest ja püüdlustest. Peame jõudma ka nö tavainimesteni, vahetama küllakutseid ning tutvuma tegelike olukordadega riikides koha peal, mitte usaldama pimesi ajalehepealkirju.

Loe veel

Nagu suur Austria dirigent Herbert von Karajan oma lauljatele tavatses öelda: „Mina juhatan teid akendeni, kuid see, mida te sealt näete, on teie teha.”
Põhjus, miks siin kohal maestrot tsiteerin, on mitmed väärkujutelmad Hiina kohta. Tean, et Eestis on väga arenenud haridussüsteem ja internetivabadus, kuid sellegi poolest on Hiina kohta käivate uudiste kallutatus saanud harjumuspäraseks.

Kuidas hiinlased ise Venemaad ja venelasi näevad?

Eestis olles on alati selline tunne, et kui midagi head Venemaa kohta ütlen, pean hakkama asju pakkima, sest peagi ootab riigist välja saatmine.
Hiina poliitikud ei ole Venemaaga liidus, me usume lihtsalt, et on oluline ja kasulik hoida heanaaberlikke suhteid oma geograafiliselt suurima ja lähima naabriga.

Ajaloos on kahe suurriigi vahel olnud tõuse ja mõõnu. Kuid ühes asjas oleme tänaseks üksmeelele jõudnud - miski pole tähtsam harmoonilise elukeskkonna loomisest, mis teeniks kõiki. Meie suurim kaubanduspartner on endiselt Ameerika Ühendriigid. Suurim partner Euroopas on Saksamaa. Võrreldes nende kahega on majandussuhetes Venemaaga veel täitmata potentsiaali küll.

Geografilise läheduse kõrval on teine põhjus Hiina ja Venemaa lähenemisel Lääneriikide blokaad, eeskätt USA president Donald Trumpi kaubandussõda. Seega on see meile pealesurutud valik.
Mulle meeldivad meie esimese peaministri Zhou Enlai sõnad esimesel Aasia-Aafrika Konverentsil Bandungis 1955. aastal: „Me otsime ühist pinda, seejuures säilitades erinevusi.”

Rõhutan veelkord – meie eesmärk on jätkusuutlikud ja terved suhtes, olgu USA, Euroopa, Venemaa või kellega tahes.

Tulles poliitikast tagasi kultuuri juurde. Eestis on mitmeid õpetlasi, kes tunnevad hästi hiina keelt ja kultuuri ning on tõlkinud eesti keelde Hiina filosoofilisi tekste ja luulet. Kas oled mõnega nendest või nende töödega ise kokku puutunud?

Paraku pole mul olnud au ühegagi nendest kohtuda. Kuid ühe hiljutise meeldiva sündmusena saan meenutada Eesti Keele Instituudis toimunud esimese Eesti-Hiina sõnaraamatu esitlust. Ma ei oleks osanud oodata, et see sõnaraamat järgmise kümne aasta jooksul välja tuleb, aga näe - tuli.

Olen tähele pannud, et enamik Eestis elavaid inimesi, kes Hiina kultuuri ja keele vastu huvi tunnevad, on vene taustaga. Nii ka üliõpilaste seas.
Kuid nagu külalisprofessori kõnest sõnaraamatu esitlusel teada sain, on Eesti ja Hiina vahel palju enam kultuurilisi ja geneetilisi sarnasusi, kui esmapilgul tundub. Osalesin hiljuti ka Eesti Hiina saatkonna korraldatud ärikonverentsil Tallinnas, kus nägin siinsete ettevõtjate elavat huvi Hiina turu vastu. Teiste seas esinesid konverentsil põllumajandus- ja toiduainetööstuse ettevõtjad – nende kaupadel on Hiinas väga hästi läinud.

  • Jie Yin (33) on sündinud Pekingis, kuid elab üle kümne aasta Eestis.
  • Ta on omandas bakalaureuse ja magistri kraadi EMTAs, kus õppis Eesti bass-bariton Mati Palmi juhendamisel-
  • 2010. aastal sai temast esimene hiinlane, kes kunagi EMTA doktoriõppesse vastu võetud.
  • Alates 2006. aastast on Jie andnud üle saja (soolo)kontserdi Austrias, Belgias, Hiinas, Eestis, Soomes ja Saksamaal.
  • 2014. aastal laulis ta Taani kuningliku ooperiakadeemia professori Kim von Binzeri kutsel Berliini filharmoonia kontserdisaalis Verdi „Reekviemi“ tenorisoolot.