INTERAKTIIVNE AJAHÜPE | Vaata, kuidas Eesti laste mänguasjad on 100 aasta jooksul muutunud
"Mänguasjad on muutunud, aga mängimine ise tegelikult mitte. Nukk on ikka nukk, mis siis et tänapäevane Barbie on plastist ja sõjaaegne nukk papimassist, mängida saab nendega ühtemoodi. Mänguasjadega mängitakse ikka nii, et võetakse need kätte ja tehakse nendega midagi või jutustatakse lugu," räägib Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits.
"Kui tänapäeval räägitakse, et lapsed kipuvad mobiiltelefonidega mängima, siis selle koha peal, kus me lastega pahandame, on vaja mõelda, et see on samamoodi mängimine ja see on hästi oluline. Küsimus on lihtsalt ajas. Kui laps juba tundide viisi telefonis mängib, siis on ehk mõtet küsida: mida sa seal teed? Aga võib ka mõelda, mida me ise lapsena tegime. Kindlasti tulevad meelde need korrad, kui mängisime näiteks 10 tundi järjest “Monopoli” või jalutasime sõprade ja sõbrannadega tundide viisi edasi-tagasi," viitab Pärnits aastatetagusele ajale.
