Jäägitult oma mees, kellele igaüks tahtis välja teha

Kui vaimukad paroodiad ja sketšid tõstsid Sulev Nõmmiku juba eluajal kuulsuse tippu, siis filmide kõrgaeg saabus alles pärast ta surma.

Uduvere vanameest ja meie kõigi aegade parimate filmide režissööri Sulev Nõmmikut meenutavad tema sõbrad ja kolleegid Arne Mikk, Priit Aimla, Toivo Tootsen ja Jüri Aarma. Lavastaja Arne Mikk: “Sulev Nõmmik on üks kõige sümpaatsemaid ja heatahtlikumaid kolleege, kes mul on olnud. Vaatamata populaarsusele, mis tal rahva hulgas oli – ja ta oli tõesti eesti rahva lemmik –, oli ta kohutavalt tagasihoidlik. Kogu tema pühendumus Estoniale on selles mõttes liigutav, et ta alustas siin elektrikuna, oli tantsija, oli näitleja, seejärel lavastaja.” Humorist Priit Aimla: “Saime omavahel läbi talutavalt hästi, vahepealseid solvumise-solvamise tsükleid meil läbi elada ei tulnud; küll aga leidus raadiomajas inimesi, kelle kohta ta vaikselt teatud märkusi tegi või keda ta parodeeris. Meenutades ja vaadates mõningaid sõnumeid ja pilte, jääb mulje, et meid nimetati nähtavasti rohkem sõpradeks. Kuivõrd see on seoses tänapäiste määrangutega – ei oska öelda. Käisime vastastikku külas nii linnas kui maal.”

Kärna Ärnist Uduvere vanameheks

Ajakirjanik ja poliitik Toivo Tootsen: “Tema oli oma poiss, teda võeti oma mehena, eriti maaringkondades. Ma ei kujuta ette, et Eino Baskinisse või isegi Ervin Abelisse oleks niimoodi suhtutud. Abel oli üdini härrasmees, lips ees ja kaabu peas. Abeli juurde nii väga ei mindud, aga Nõmmik oli jäägitult oma mees. Igaüks arvas, et tema juurde võib astuda, temaga võib rääkida, temale võib välja teha.” Arne Mikk: “Tuleb meelde, et meil oli kord Elvas pühapäeva õhtul kontsert. Laululaval. Jõudsime veidi aega varem kohale – laululaval ei ole klaverit! Aga kõik meie muusikalised numbrid käisid klaveri saatel. Pühapäevane päev, midagi teha enam ei ole. Sõitsime oma bussiga siis Elva kultuurimaja juurde, kus oli klaver. Nõmmik teatas: “Pole häda midagi!” Ja niimoodi me, kogu meie brigaad, lükkasime seda pianiinot kilomeeter maad kultuurimajast lauluväljakuni, Nõmmik kõige ees. See oli suur reklaamikampaania meie kontserdile. Nõmmik leidis igas olukorras lahenduse.”