Jalgpall on hea
Nendele, kes tahaksid sellist avaldust teha, julgen omalt poolt soojalt soovitada järgmist. Istugu see jalgpalli vihaseimgi vaenlane kas või korraks teleri ette, kust peaaegu igal õhtul näidatakse nimetatud mängu.
Mäng, mis haarab nahavärvist sõltumata
Olen täiesti kindel, et see inimene peab õige varsti tunnistama: ta on n-ö müüdud mees. Jah, jalgpall on spordialana inimkonna imelisemaid leiutisi, mis haarab kõiki, sõltumata nahavärvist, soost, haridustasemest ja muust säärasest.
Nüüd siis oleme taas mõnda aega jalgpalli tänulikud orjad. Et Euroopa parimate võistkondade mängud meil kahe silma vahele ei jääks, selle eest hoolitseb taas kõige meeldivamal kombel avalik-õiguslik televisioon ehk ETV oma kahel kanalil.
Ja tuleb tunnistada, et nende ülekannete tase on tasapisi tõusnud, pea märkamatult, aga siiski.
ETV jalgpallireporterid on kogu aeg olnud sammukese võrra etemad ja paremal tasemel kui mõne teise ala jutumehed ja -naised. Ning arengut on olnud kogu aeg märgata.
Marko Kaljuveer, Kristjan Kalkun ja kes kõik seal on. Õige natuke siiski tahaks neid kritiseerida. Näiteks ses suhtes, et kas reporter ikka peab vaatajatele otsekui pimedatele kogu aeg kirjeldama, mis väljakul parajasti toimub, kelle jalal pall parajasti on ja mis küll mängija sellega ette võtab.
Uskuge, lugupeetud kommentaatorid, mõnikord on vaikus isegi jalgpalliülekande ajal kuld ja rääkimine hõbe. Reporter rääkigu seda, mida tõepoolest vaja on.
Tubli tegu on üha enamate spetsialistide, jalgpallijuhtide, endiste pallurite ning muu targa jalgpallirahva kaasamine saadetesse. Eriti meeldejäävad on vähemalt minu meelest Eesti jalgpallijuhi ja -hinge Aivar Pohlaku esinemised. Kui see mees ei tea, mida ta (jalgpallist) räägib, siis kes see üldse teab.
Huvitav oleks näha, mis saaks Eesti jalgpallikoondisest siis, kui selle peatreeneriks asuks Pohlak isiklikult? Kuhu on jäänud vana jalgpallifilosoof Vaapo Vaher? Või hoitakse teda kõvemate mängude tarvis veel varus?
Vanast pallurist Indrek Zelinskist on aegade jooksul kasvanud nii kogenud telejalgpallimees, et ETV võiks tõsiselt kaaluda mehe palgalevõtmist. Kui ta juba seda teinud pole. Mõnus oli vaadata ka endise kaitsemängija Marek Lemsalu esinemist koos lauljannast tütre Liisiga.
Ja milline mängu-asjatundja tütar Liis üllatuseks oli, ise muide endine jalgpallur!
Ebameeldivaim nähtus oli Venemaa
Alagrupimängudega sai meile ka enam-vähem selgeks Eesti koondise praegune koht Euroopa jalgpallis. Meie läbipeksmisega finaali pääsenud Iirimaa oli seal ise kõige õnnetum peksupoiss. Paratamatult pani mõtlema, et isegi hea, et me sinna (veel) ei pääsenud.
Ebameeldivaim nähtus oli neil võistlustel – nagu karta võiski – Venemaa ja tema fännid. Midagi inetumat kui Smolenski katastroofi meenutamine Vene moodi on raske ette kujutada.
Niisuguste jälkustega saavad kahjuks ikka hakkama vaid isendid suure idanaabri juurest. Nii et selles mõttes oli venelaste väljakukkumine hea – kes teab, mis seal veel oleks välja mõeldud.
Õnneks hakkab seekordne jalgpallielamus otsustavasse järku alles jõudma ning paremad palad on jalgpallihullude ette veel toomata.
Elame veel. Tugitoolis teleka ees!
