Kaevandaja ei taha olla tont

 (5)
Kaevandaja  ei taha olla tont

Kohaliku kogukonna silmis on külasse saabunud kaevandaja nagu tont, kes põlevi silmi käib mööda Eestit, otsides kohta, kuhu saaks auku kaevata.

Loe veel

Külaelanike valdav umbusk on muutnud kaevandajad nõutuks. Aga tondina kolm meest laua taga välja ei näe.

ASi Kiirkandur arengujuht Kalev Ollo oskab end panna inimese rolli, kes kaevanduse vastu on. Just praegu tahetakse ta oma kodumaja kõrvale ehitada kaks korda kõrgemat kivist hoonet.

"See ahistab. Aga ka selle puhul on võimalikud kompromissid," leiab Ollo, kirjeldades, kuidas kodanik võiks sel puhul käituda.

Eesti mäetööstuse ettevõtete detsembris asutatud liidu (17 liiget) juhatuse esimees Rein Voog ütleb, et loomulikult ei tule dialoogist midagi välja, kui kõike matab emotsioon: vastu! Ta kasutab selle pimeda viha kohta piltlikku väljendit "kaevandus on saatanast".

Kolmas mees, Eesti Geoloogiakeskuse arendusdirektor Aivar Pajupuu jutustab loo tänapäeva Inglismaast: vanaproua vaatab kodus televiisorit, ent äkki paneb teleka kinni, kuulatab ja läheb helistama. Tema kodu lähedal töötab suur tuulik, mis on seisma jäänud. Naine helistab tuuliku operaatorile, et midagi nüüd juhtus.

"Kuidas saaksime ka meil panna inimesed niimoodi arendustest huvituma, et pealekauba antakse märku, kui märgatakse riket?" küsib Pajupuu.

Nad pole vastust suutnud välja mõtelda.

Külale pakutakse vastukaupa

Nad pakuvad, et eestlased võiks rohkem arvestada ühiskonna, oma valla ja riigi huvidega (nt lubjakivist saab teedele vajalikku killustikku, maavaramaks laekub aga valla eelarvesse).

Kui enda peal seda testin, jääb seletus kaugeks. Sest kodukohaga seoses ongi esimene tugev emotsioon: nui neljaks, aga ei taha, et keegi selle läbi kaevaks, kuigi oma riigist hoolin.

Teine pakkumine äratab veidi tähe­le­panu. Kaevandus muudab keskkonda nagunii ja ebamugav on nagunii. Ollo soovitab ses olukorras kategoorilisest "ei"-st lahti lasta ja mõtelda, kuidas võiks kaevandamisplaani keerata kohaliku elu kasuks. Kas saab küsida midagi ebamugavuse eest vastutasuks? Tee-ehitust, rahvamaja remonti...

Kategoorilisusest aitaks tema sõnul pääseda see, kui teadvustada, et kaevandamise ebamugavused ei kesta tavaliselt iga päev aasta ringi. "Tolm ja müra aasta ringi on hirmukujutlus, mis ei vasta tegelikkusele. Näiteks meie firma tegutseb karjääris vaid keskmiselt kolm kuud aastas, siin on suur vahe. Selles, kuidas tööd korraldada, on võimalik kokku leppida," ütleb Ollo.

Ta jätab mulje, et kokku leppimist ja külapoolset tingimuste esitamist kaevandaja just ootaks: "Arvan, et paljud pole üldse teadvustanudki, et on ka võimalus kaevandusega kaasnevat ebamugavust niimoodi pehmendada."

Ollo toob näiteks Põltsamaa valla Pudivere karjääri. "Algselt oli plaanitud väljavedu läbi küla. Pakkusime, et selle eest teeme külavahetee korda. Keegi polnud nõus. Siis leidsime variandi viia väljaveotee hoopis läbi metsa. Küla võitis selle, et karjäärimasinad ei sõida külast läbi. Samas, kuna vald ise pole võimeline külateed tolmuvabaks ehitama, on kaotuse poolel just korralik tee," räägib Ollo.

Volikogu öelgu selge sõna

Mehed rõhutavad, et palju oleneb kohalikust volikogust. Üllatavalt on neil ootus, et volikogu seisukoht oleks selge juba siis, kui kaevandaja taotleb luba maavara uuringuks. Volikogude tüüpiline suhtumine on ju "las uurivad, see ei tähenda veel kaevandamist".

Uuringuloa taotlemisest karjääri avamiseni võib minna aega viis kuni seitse aastat, ent uuringuloa "jah" on verstapost, kust alates arendaja hakkab kulutusi tegema ja ka külarahvas muutub aktiivseks.

"Kogu selle protsessi ajal käib sulle näkku karjumine, tihti vastuseisu põhjendamata. On ainult suur viha kaevandaja, ehitaja või arendaja vastu," ütlevad mehed.

Kui volikogu ütleks kohe "ei" ja põhjendaks selle ka ära, jääks emotsioonide sõda pidamata. Näide Kalev Ollolt: "Paide vallas leidsime koha, kus on väga kvaliteetne lubjakivi. Vallavalitsus oli uuringutega nõus, aga volikogu ütles "ei" põhjendusega, et piirkonnas arendatakse mahepõllumajandust, millega kaevandus kokku ei sobi. Asi selge ja me ka ei läinud sinna."

Kui volikogu on vastu, saab arendaja riiklike varude puhul minna edasi ja küsida luba hoopis vabariigi valitsuselt. "Eestis maksab uue karjääri avamise protsessis kõige eest arendaja. Sel riskil peab olema kaitsemehhanism, see viimane võimalus. Aga kui volikogul on olnud tõsised põhjendused, ei anna oma nõusolekut ka valitsus. Sellest on näited olemas," ütleb Voog.

Nad soovitavad, et kohe kaevandajale kahe jalaga selga ei hüpataks, vaid oodataks ära keskkonnamõju hindamine. "Kaevandamise riskid selguvad hindamisega, mille vältel ka kohalik kogukond saab oma ettepanekuid teha ja tingimusi seada," ütleb Pajupuu.

Kogukond paneb mõju hindajad aga kaevandajatega ühte paati, kuna töö eest maksab kaevandaja ja lõpparuanne räägib ikkagi kaevandamisest. Mehed selgitavad, et Eesti seaduste järgi on ette nähtud välja pakkuda, millistel tingimustel oleks kaevandamine võimalik.

"Kui tingimuseks on, et Tallinn tuleks viia teise kohta, siis arendajal tuleb mõtelda läbi, kas ta suudab seda. Kui tingimuste täitmine on liiga kulukas, siis loobutakse plaanist.

Aga see on arendaja risk ja otsus," ütleb Ollo.

Kaevandajale jääb risk

Ta toob näiteks karjääri, kus uuringutel selgus, et maavara kvaliteet ei vasta ootustele. "Jätsime asja pooleli ja kandsime tehtud kulutused kahjumisse. Aga me ei taha seda kahju kanda, kui vald on lubanud uuringuid alustada ja siis protsessi vältel võtab äkki seisukoha, et me ikkagi ei luba," selgitab Ollo.

Mehed ei usu, et pingeid leevendaks keskkonnamõju hindajate tasustamine teistel alustel. Sõltumatuse garantii on nende meelest see, et hindajad on personaalselt litsentseeritud.

"Kui rahastamist ei saa enam ette heita, leitakse järgmine etteheide, sest emotsioonid käivad üle pea," nendib Rein Voog.


Lubjakivi ehk paas

- On üks Eesti ehitusmaavaradest dolokivi, kristalliinse ehituskivi (graniit), kruusa, liiva ja savi kõrval.

- Jaguneb tsemendi-, tehnoloogiliseks ja ehituslubjakiviks.

- 56 maardla (neist 41 ehituslubjakivi omi) mäeeraldistes on arvel u 55 mln m³ varusid (aktiivseid tarbevarusid mitu korda rohkem).

- 2007. a kaevandati: 1 maardlast ligi 0,5 mln m³ tsemendilubjakivi, 5 maardlast 0,1 mln m³ tehno­loogilist lubjakivi ja 14 maardlast 2,74 mln m³ ehituslubjakivi (2007).

- On üks objekte keskkonnaministeeriumi koostatavas looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikus arengukavas 2010-2020.

- Teeb koostajaile muret järjest kasvava kaevandamisvastase hoiaku tõttu.

Allikas: keskkonnaministeeriumi kodulehekülg


Mis takistab kaevandajaid?

- Kohalike inimeste teadmatus.
- Teadmatusest võimendatud hirmud.
- Usaldamatus mitmel suunal.
- Võimalus kasutada kaevandamisteemat poliitilise relvana.
- Vohav bürokraatia.