Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul on Kaja Kärneril suurepärane oskus käsitleda ka kõige kriitilisemaid teemasid taktitundeliselt, tema põhjalikkus ja suur töövõime ilmnevad kõikides tema saadetes ja intervjuudes.

* * *

Kaja Kärner, olete vist loomult üsna tagasihoidlik naisterahvas?

Jah, vastab tõele, olen tagasihoidlik.

Aga millal tekkis üldse soov end meediaga siduda?

Olin just lõpetanud keskkooli ja astunud Tartu ülikooli, kui kuulutati välja diktorite konkurss.

Mida te ülikoolis õppisite?

Eesti keelt ja kirjandust.

Diktorite konkurss oli nii mees- kui naisdiktori kohale. Ma osutusin valituks. Aga kui töölepingu sõlmimiseks läks, võeti ametisse ainult meesdiktor, sest häid mehi oli tookord raske ametisse leida. Tundub, et naisdiktorile mõeldud eelarverahaga taheti midagi muud teha.

Aga mind ei lastud siiski raadiomajast ära, vaid pakuti igasugust korraldavat ja administratiivset tööd. Aasta oli siis 1973.

Ajapikku minust ikkagi koolitati diktor. Ma mäletan, et Aksel Küngas, tookordne pearežissöör, treenis mind lakkamatult. Nägin tohutult vaeva mitte ainult prantsuse, aga ka näiteks rumeenia, ungari ja lääne-slaavi keeltega. Hääldusreegleid pidi une pealt teadma.

Kas teil õnnestus koostööd teha ka Kaarel Toomiga, kes oli tol ajal kõva sõna?

Jah, ta oli kõva sõna. Toom lavastas peamiselt kuuldemänge. Oli aeg, kui ta tegi diktoritele hääleseadet. Õpetas diktsiooni. Tol ajal õpetati diktoreid, kes eetrisse läksid, väga põhjalikult.

Mis puudutab diktsiooni, siis see ei ole enam selline, nagu oli Elfriede Ilvese või Felix Moori ajal. See, mismoodi praegu raadios räägitakse, on muutunud palju lähedasemaks kõneviisile, kuidas inimesed tavaliselt omavahel räägivad. Ja minu meelest on see õige.

Teie hääl kõlab hästi soojalt, kas see on kätteõpitud või kaasasündinud?

Seda ei saa õppida. Minu arvates ei ole hääletämber inimese iseloomust eriti lahutatav.

Aga diktsioon?

Seda saab õppida. Diktsiooni treenitakse. Kui ma olin noor diktor, siis mind õpetati ikka väga palju. Vanemad kolleegid olid niivõrd peenetundelised, et mulle ei tehtud kunagi märkust siis, kui keegi juhtus pealt kuulma. Alati leiti võimalus, kui olime kahekesi stuudios või tuli vanem kolleeg raadiomaja koridoris ligi, et öelda: vot, seal tegite või ütlesite midagi valesti. Ega omavahel ei sinatatud, vaid öeldi teie.

Kas praegused kolleegid nii peenetundelised ei ole?

Tundub, et tänapäeval ei ole enam nii tähtis, kuidas midagi öelda. Ja eks ma olen ka sellega harjunud. Pealegi ei ole ma eriline märkuste tegija. Esiteks tean, et see rikub omavahelisi suhteid. Teiseks sellepärast, et praegu on paljud reeglid muutunud, paljud vormid on võrreldes tolle ajaga antud vabaks. Kuna ma ei tea uusi nõudeid ise ka täpselt, siis ei käi ütlemas, et kuule, sa kasutasid seda või teist sõna vales vältes. Ja ma ei ole tähenärija.

Kuidas te ikkagi sinna teadustajate konkursile sattusite, kas see oli lihtsalt suur juhus?

Muidugi oli see juhus. Aga ma pole seda kunagi kahetsenud. Seda tööd on olnud väga tore teha, olenemata ajast ja oludest. Töö on mitmepalgeline ja kolleegid enamasti väga kenad.

Veel kord teie ilusast häälest.

Ma arvan, et see on pärit geenidest, mu emal on olnud väga ilus hääl. Minu meelest on hääl üks neist omadustest, mille inimene pärib oma vanematelt.

Nii et ka teie emast oleks võinud raadiohääl saada?

Tõtt-öelda oli mu ema 1950. aastate alguses raadio kirjasaatja. Ma tean, et ka neile õpetasid diktorid tol ajal, kuidas eetris olla ja õigesti rääkida.

1990ndate alguses sai raadiost iga nädal kuulata intervjuud peaministriga. Peaminister oli tookord Edgar Savisaar, ta vastas teie küsimustele. Sealt jäid mulle kõrva nii teie hääl kui ka väga täpselt sõnastatud küsimused. Kuulasin neid saateid suure huviga. Miks just teist sai Savisaare intervjueerija?

Olen kuulnud, et sellesse rolli valis mind tookordne raadio juht Peeter Sookruus. Aga tegelikult ei ole see ju üldse tähtis.

Minu kui kuulaja jaoks oli küll väga tähtis, et nii äreval ajal, nagu 1990. aastate algus oli, räägiti eetris selgelt ja arusaadavalt, mis Eestis toimub.

Tavaliselt on nii, et iga inimene kuuleb saatest seda, mida ta sel hetkel tahab kuulda, mille järele ta puudust tunneb.

Kas teie kohtumised peaministriga olid salvestatud või küsitlesite teda otse-eetris?

Oli nii ja naa. Kui peaminister sai tulla salvestama, siis salvestati. Kui teda ei olnud näiteks enne laupäevahommikut Eestis või ta ei saanud varem stuudiosse tulla, toimus saade otse-eetris.

Kuidas teile Tallinna elu istub?

Ma elan äärelinnas, kuid tunnistan ausalt, et hea meelega elaksin kusagil mujal kui Tallinnas.

Tahaks rohkem rahu ja vaikust. Linnas elades on elu liiga kiire, liiga närviline, tahaks rohkem omaette olemise võimalust.

Kui elaksite maal, siis mis ametit seal peaksite?

Võib-olla oleksin õppinud maastikuarhitektiks. Igal juhul teeksin tööd, kus oleks valikuvabadust ja loomingulisust.

Et ma saaksin iseennast oma loomingu kaudu realiseerida. Aga kindlasti peaks sel juhul mu töö olema seotud loodusega, taimedega...

Kuulaja tunneb teid eetris kindlasti hääle järgi ära, on teid omaks võtnud, kuid ei tea teie eraelust midagi.

Seda küll, kuid ma leian, et see võikski nii jääda.

Kui emotsionaalne võib teie meelest olla raadiouudiste edastaja?

See sõltub inimese iseloomust. Kuid oma isiklikke probleeme ja neist tulenevaid emotsioone ei tohiks mu meelest eetris välja paista lasta.

Teie ei ole ennast kunagi raadioeetris üleliia emotsionaalselt väljendanud?

Ei, kindlasti mitte.



LAUREAADID

Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia

- Rein Karemäe (1980)

- Mati Talvik (1985)

- Lembit Lauri (1988)

- Toomas Uba (1998)

- Aarne Rannamäe (2008)

- Mihkel Kärmas (2009)

- Neeme Raud (2010)

- Ivan Makarov (2011)

- Vahur Kersna (2012)



ELUKÄIK

Kaja Kärner

- Sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas.

Haridus

- Tallinna 46. keskkool (nüüdne Pelgulinna gümnaasium).

- Tartu ülikool filoloogi-toimetajana.

- Kursused ajakirjanduse vallas nii kodu- kui välismaal.

Töö

- Eesti Raadios alustas 1973. aastast: teadustaja, kommentaator ja toimetaja-saatejuht. Olnud Raadio Vaba Euroopa lepinguline autor.

Saated

- Aastatel 2010–2013 on mõjukamad olnud saated erivajadustega lastest, omastehooldusest ja taastusravi olukorrast Eestis.

- Pikad persooniintervjuud. On mitmel aastal intervjueerinud Eesti Vabariigi peaministrit.

- 2012. aasta algul oli eetris tema toimetatud viieosaline saatesari “Stereoraadio. Katsesaatest raadiokanalini”, mis tähistas 50 aasta möödumist esimesest stereofoonilisest katsesaatest Eesti Raadios (ka terves tollases Nõukogude Liidus) ja 40 aastat stereotoimetuse loomisest.

- Praegu teeb püsivalt Vikerraadios päevakajalisi saateid “Reporteritund”, “Uudis+” ja “Tegija” ning nõuandesaadet “Aiatark”.

Autasud

- Eesti naistoimetajate ühenduse hea sõna auhind 2012