Karl Madis jäi Saksamaal suupilliga sõelale
Trossingenis, kus asub maailma suurimaid muusikariistade tootjaid Hohner, peetakse suupillifestivali mitmes kategoorias.
Sel korral võistles kokku sadu pillimehi üle maailma.
Džässi kategoorias, kus ka Karl Madis üles astus, võttis omavahel mõõtu 24 mängijat. Ja meie mees saavutas kaheteistkümnenda koha.
Eestist osalesid festivalil veel suupilliklubi Piccolo ja Melanie Tali.
Võistlemine tähendas seda, et Madis pidi paar džässipala ette kandma ja improviseerima.
“Maailmatipud mu konkurendid just polnud, aga olen kindel, et nad sinna veel jõuavad,” ütles Karl Madis oma konkurentide kohta.
Vahetult enne festivali harjutas Karl Madis kõvasti. “Kolm-neli tundi päevas. Põhiliselt tegin hingamisharjutusi, lõõtsutades justkui koer kiiresti edasi-tagasi.
Lisaks veel igapäevaseid heliredeleid ja arpedžosid.” Festivalilaval tuli kaheksa minutit professionaalse suupillimänguga täita.
Eestis suupillimängu praegu kusagil õppida ei saa. Mujal on aga selle jaoks olemas lausa kõrgkoolid, kõige lähemal näiteks Soomes.
Kuigi Hohneri muuseumis on Eesti suupillimängu kaardil juba aastast 1936 ning sellised maad nagu Ungari ja Itaalia alles 1945. aastast. “Eks selle arengu katkestas Nõukogude aeg, mil suupilli peeti ideoloogiliselt valeks, Saksa sõduri pilliks.”
“Igapäevane harjutaja pole ju minagi. Vahele on jäänud suupillimängu mõttes lausa aastaid. Alustasin alles kolme-
kümne kaheksaselt, nüüd saan viiskümmend.”
Nii kõrgel tasemel mängis Karl Madis suupilli esimest korda elus. “Sain sinna tänu Piccolo suupilliklubile, kes mind kaasa võttis,” ütles Madis.
Kuna Karl Madis on sajaprotsendiliselt iseõppija,tunnistab ta, et tal jäi puudu kogemusest, mis võib juhtuda, kui kõiki nüansse ei tunne.
Nii et see esinemine käis väga hästi ka tõhusa õppereisi eest.
“Näiteks oleksin pidanud veeklaasi lavale kaasa võtma. Maailmakuulsatel mängijatel on ju jook kogu aeg kõrval. Mida kiiremini sa mängid, seda kiiremini suu kuivab. Kui suu kuivaks läheb, pole võimalik enam mängida.”
Kuidas plaan on, kas nelja aasta pärast asi veel tõsisemalt ette võtta?
“Sain sealt igatahes palju häid mõtteid, suheldes tihedalt nii žüriiliikmete kui ka paljude mängijatega,” vastab Madis. Ta lisab, et loomulikult võtab seda asja nüüd tõsisemalt.
