Kas Murdmaa vormib lavalist kõlvatust?
Kui Aleksander Suur, Makedoonia kuningas ja Aristotelese õpilane, tüki maad enne meie ajaarvamist maailma ümber korraldas, pakkus talle raske päevatöö järel hingerahu ja ihurõõmu üks kena tütarlaps, kelle nimega ongi järgmised sajandid seostatud neidsamu rahusid ja rõõme.
Antiikmaailma kummardajal Anatole France'il oli üsna kerge sealt vallast too nimi välja noppida ja sellest lugu luua. Nii sündis romaan "Thaïs".
Tundeküllane naiste maailm
Edasi läks etteaimatavalt. Kui seltskond ja sündmused kaugelt Babülooniast kord juba Prantsusmaale toodi, pidi ahvatlev teema kohalikku muusikasse ka jõudma. Jõudiski. 1894. aastal esietendus Pariisis Jules Émile Frédéric Massenet' ooper "Thaïs".
Mees, kelle kolmekümne neljast ooperist paar-kolm kadunud, paar-kolm tundmatud ja paar-kolm tuntud, oligi paras persoon nii frivoolse teemaga turule tulema. Olles omaenda ema õpilane ja hiljem omaenda õpilase abikaasa, ei saanud tundeküllaste naiste maailm talle võõras olla. Küllap ta seepärast leidiski Louis Gallet' kirjutatud libreto, edasi, nagu öeldud, oli küsimus vaid ajas ja muusikas.
Mungast usufanaatik Athanaël tutvub kurtisaan Thaïsiga ning sellest hetkest saab tubli usuvenna idée fixe'iks lõbunaine usu rüppe ümber pöörata. Ette rutates, see tal õnnestubki - Thaïs sureb lullilöömisest lahti öeldes, samas täheldab munk, et on naisesse lootusetult armunud ning ei pea võimalikuks oma edasisi kannatusi enam mungakuuega katta. Omamoodi surevad mõlemad.
Ooperi lavaletoomine üle-eelmise sajandi lõpuveerandil põhjustas tõelist furoori. Kirjutanud kurtisaanipartii Ameerika päritoluga sopranile Sybil Sandersonile, ei osanud ei helilooja, kriitikutekari ega ka ooperigurmaanid ette aimata, et esietendusel pakub maailmakuulus sopran lisaks oma häälele välja ka oma paljad rinnad. Tõsi, väidetavalt kogemata, aga liisk oli langenud - aasta on 1894 ja sündinud ennekuulmatu lavaline kõlvatus.
Kui suurt kõlvatust tänavukevadine Pärnu publik oodata võib, on veel lahtine. Esiteks on 22. mail esietenduva (aga tõepoolest Eestis esimest korda) "Thaïsi" nimiosa laulev vene sopran Veronika Džiojeva midagi muud välja pakkumas...
Tollele kõlvatusele asetati kroon pähe alles 80 aastat hiljem, kui Carol Neblett, astudes Thaïsina lavale, jättis lihtsalt riided selga panemata.
22. mail võib kogu seda musikaalset kenadust ka Eestis näha, täpsemini Pärnus ja veel täpsemini - kuulda. Tegelikult võiks seda lausa esietenduseks nimetada, sest esimest korda "Thaïs" meil Eestis etendubki. Iseasi, kui kõlvatuks asi kisub. Millised ambitsioonid nimiosa laulval vene sopranil Veronika Džiojeval meeles mõlguvad, ei õnnestunud teada saada, küll aga olid oma visioone lahkesti nõus jagama nii ooperi seekordne lavastaja Mai Murdmaa kui ka lavatöökunstnik Madis Nurms.
Üks mis kindel, on see, et ballettmeistrina maailmalavadel silma paistnud Murdmaa ei hakka ka ooperilavastajana oma põhiametile truudust murdma. Ju siis on oodata üsnagi liikuvat lauleldust.
Pealinnast suvepealinna sõites olevat tal igaks prooviks kindel pilt silme ees. Iseasi, kui hõlpsalt ta selle laulvatele näitlejatele (aga just nii ta lavastusseltskonda tituleeris) üle saab kanda. Sinna energia minevatki.
Massenet' aasta
Õnneks pidavat koostöö lavakunstnikuga laabuma. Seda kinnitas ka viimane ise. "Kui kuulen Mai Murdmaad mingit mõtet avaldamas, leian, et just sellest mõtlesin ka ise," väidab Madis Nurms.
Üsna kindlad on aga mõlemad tegijad selles, et pelgalt skandaalihõnguliseks maikuine esietendus ilmselt ei kujune, ka kõige patusemad nägemused suudetakse pigem videoekraanile kui n-ö live'i üle kanda.
Kummalisel kombel kujuneb 2009. aasta Eesti lavade Massenet' aastaks. Marko Matvere müttas "Manoni" lavastajana Tartus. Massenet' sama kuulsa ooperi kallal, mis nägi lavavalgust juba aprillis. Nüüd siis järgmine, maikuises Pärnus. Mungast ja tema allajäämisest kergemeelse naise kehakenadustele ja eelkõige iseendale. Mungale raske katsumus!