Kirikutes algab sel nädalal suur paast

 (6)
Kirikutes algab sel nädalal suur paast
Foto: Raivo Tasso

Sellest nädalast ülestõusmispühadeni peetakse kirikutes suurt paastu, mille ajal hoidutakse loomsetest toitudest ning püütakse enim mõelda vaimsetest asjadest.

Seitse nädalat kestva suure paastu ajal valmistuvad usklikud ette end ülestõusmispühaks, mis sel aastal on 4. aprillil.

Suure paastu ajal ei tarvitata toiduks loomse päritoluga produkte nagu liha, piim, munad, kala.

EAÕK Haapsalu Maria-Magdaleena koguduse preester Jüri Ilves rääkis Maaleht.ee-le. et usklikele on paastuaeg eriline aeg, teekond, millega valmistatakse end ette ülestõusmispühaks.

“Toiduteema on sealjuures isegi ülehinnatud, sest paast ei puuduta vaid söömist ning võib olla ka vaimne,” selgitas Ilves. Loobuda võib näiteks teleri vaatamisest ning seda aega kulutada kas mõtisklusteks, kellegi aitamiseks või teha midagikoos lähedastega.

Kuna taimsel toidul kulgeva paastuaja jooksul jääb liha ostmata, siis võib Ilvese sõnul ka selle raha annetada näiteks heategevuseks.

“Peamine on mõista — paast on inimese jaoks,” rõhutas Ilves. Tema hinnangul teeb ka toitumisharjumuste muutus inimestele vaid head, rasvasest lihast loobumine aitab vähendada kolesteroolitaset ning organism puhkab ja puhastub.

“Muidugi võivad rasvasemat toitu tarbida kõik need, kes teevad rasket füüsilist tööd või on neil selleks mitmesuguseid tervislikke põhjusi,” selgitas Ilves.

Soojematel maadel nagu Kreekas ei tarvitata paastu ajal isegi mitte õli, kuid jahedal põhjamaal läheks elu siis väga raskeks ning seetõttu on Eesti metropoliit Stefanus andnud õnnistuse nii aeg-ajalt kala kui õli kasutamiseks.

Sügavama õigeusu taustaga piirkondades on tavaks mõelda paastupäevadele juba suvel ning varuda toidulaua mitmekesistamiseks erinevaid marja- ja seenehoidiseid ning valmistada salateid.

Palju süüakse teraviljatooteid, samuti makarone ning ube-herneid.

Isa Sakarias Hiiumaalt soovitabki portaalis Setomaa omalt poolt paastuajaks seentest-ubadest toitu nimega “Paremaks inimeseks saamise söök”:

Parebas inemisõs saamisõ süük

Võta’ 100 g kuvatõt porovikkõ (nuid om vaia inne leota’) vai 350 g soolasiini ja sis kindlahe magõhit mõtsasiini (minkõst ka vaia liisna suul vällä leota’), sis 1 purk suuri valgit upõ (nt Kunigua’, purgi pääl om ilosahe kiräh, a kõlbasõ’ ka õgasugumatsõt valgõ’ purgiua’), sis viil 1 suur tumat, 2 suurt seto kurslakuküüdsekeist ja puul punti värsket basiilikut, 50 g talovõid, kuivatõt punõt, suula ja vooriga jahvatõt musta pipõrd.

Seene’ lõika’ katski (lõika seibe). Pann lämmä pliidi pääle ja laskõ’ höste kuumas, sinnä’ sis võiuraas ja oliivõlli ja seene’ ja ilma leemeldä ua’. Suur näpotäüs punõt mano. Kurslagu seibi’. Umbõs 10 minotit lasõ’ tuul värgi praat´uda ja sis tulõ võta’ tulõ päält ar’. Jätä’ jahtumma. Sinnä’ mano tulõsi’ panda’ värskelt hakit basiilik, tumat ja kurslakku ja suula ja pipõrd.

Edimätsel kuumal tulõ laskõ’ maaha jaahtuda, sis lavva pääle lämmi riis, midä om keedet üteh mitmõ neliteräga. Kinkõl om, tuu või riisi ka safraniga kõllatõst tetä’. Siiä’ kõrvalõ kõlvas juvva’ hüvvä külmäst võõdõt kalja. A pühäpääväl võisi’ olla’ puulkuiv külm valgõ vein torrontese viinamar´ast tett, a muidogi võtva’ nuu’, kinkõl tuud om.