Kirjandusinimesed lõid seljad kokku
Kirja koostajate sõnul on minister Rein Lang 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama.
“Me leiame, et minister on unustanud mõned väga olulised põhimõtted, millest ta peaks oma töös eesti kultuuri arengu nimel töötava isikuna juhinduma.
Meie põhiseaduse preambul räägib kohustusest tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade ning vaba juurdepääsu informatsioonile igas vormis. Rahvaraamatukogu on väga tähtis kultuuri hoidmise, säilitamise ja levitamise koht ning sageli üks kogukonna tähtsamaid keskusi.
Mitte mingil juhul ei saa iseenesestmõistetavaks pidada arvamust, et riik ei pea toetama rahvaraamatukogusid. UNESCO rahvaraamatukogude manifest, millest juhindub raamatukogude seadusandluses kogu maailm (sealhulgas ka Eesti Vabariik), ütleb sõnaselgelt, et “rahvaraamatukogude olemasolu ja toimetuleku eest vastutavad võimuorganid nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning raamatukogude tegevust peavad toetama vastavad õigusaktid ja nende finantseerimine peab toimuma nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest.” (Kirja paksendus. – Toim.)
Ammu enne UNESCO asutamist on seda tunnistanud ka iseseisev Eesti, /.../ toetades fondide täiendamist juba 1920. aastate algusest.
Raamatute ja perioodika käibemaksusoodustus ei ole Eesti ebaloomulik eripära. Vaid mõnes Euroopa riigis on raamatute käibemaks muu käibemaksuga samal tasemel. Hariduse ja lugemisharjumuse toetamiseks on paljudes Euroopa Liidu riikides käibemaks hoopis madalam kui Eestis, mitmes riigis koguni 0%. Lugemisharjumus ei seostu ainult kirjandusega, vaid kogu hariduse ja rahvuskultuuriga. Selle veendumuse vaimus on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis ühena vähestest lubab käibemaksu erandit kohaldada just raamatutele.”
Mõjuvõimsad organisatsioonid Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts lõpetavad oma pöördumise karmide sõnadega: “Nii nagu arst annab vande mitte teha halba, ei tohiks ka rahvuskultuuri arengut suunav isik teha sellele halba.”
