19. sajandi kõrgklassi naise elu ei olnud üldse kerge, kostüüme tuli päevas vahetada vähemalt kolm korda ning üksinda seda teha ei saanudki. Kuna käsitsi õmmeldud, uhkete kaunistustega ja peenest materjalist tehtud kleite pesta ei saanud, tuli neid ka väga hoolikalt hoida. "Taaskasutus oli juba toona moes, kleidiriidelt lõigati plekk välja ja allesjäänud kangast lasti uuele kleidile kaunistused teha," selgitas Komissarov.

Riiete hinnalisust ja väärtust õpetati ka lastele juba maast-madalast, nii võib ka näitusel näha Rahvusarhiivi kogudest pärit fotosid, kus väikesed aadlivõsud poseerivad uhkelt ja ühegi pleki ja kortsuta rõivais.

Näitusele välja pandud kleitide pihaümbermõõdud varieeruvad 53-56 sentimeetrini. Lisaks veel kaharad seelikuosad, mille peal mantlit kanda on ilmvõimatu ning mis panevad pead murdma, kuidas nendega üldse hingata ja istuda saab?

Õnneks muutusid reisirõivaste seelikuosad rongide tulekuga natuke kitsamaks, kuigi turnüüriosa on endiselt muljetavaldav. Lisaks saab näha ka kaharaid pruutkleite ja kahtlaselt kirstukaunistusi meenutavate lisanditega leinakleite.

Ja kui keegi tahab teada, milline näeb välja siidkrepp või taft või mõni muu peen kangas, millest siiani vaid raamatutest loetud on, siis tasub kindlasti sammud Kadriorgu seada. Tuleb vaid meeles pidada, et näitus on avatud veel vaid 30. oktoobrini.

Väljapanekuid Aleksandr Vassiljevi viktoriaanliku moe kogudest on eksponeeritud Riias, Vilniuses, Brüsselis, Pariisis, Sydneys, Hongkongis, Tōkyōs, İstanbulis ja Moskvas.

Näituse kuraatorid on Marion Laev ja Eha Komissarov.