Kõrgeima kategooria pensionärid
Kuna riigikohtunik teenib praegu 68 000 krooni kuus, teeb see pensioni suuruseks umbes 48 000 krooni.
Jüri Rätsep ise rõhutab, et õigusteoreetiliselt ei ole tegemist eripensioniga, vaid ametipensioniga.
Selline on olemas peaaegu kõigis arenenud riikides.
"Euroopa kohtunike hartas on kirjas, et kohtuniku elukvaliteet ei tohi tema töösuhte lõppemise järel märgatavalt muutuda," sedastab Rätsep.
Ta rõhutab, et kõrge pension hoiab ära ahvatlused. "Ta ei pea taskut lahti hoidma, et keegi sinna midagi pistaks."
Eripensioni kehtestamine oli toona kaadripoliitiline samm. "See võimaldas mõistlikul ajal töölt ära minna ja anda töökoha noorematele," ütleb Rätsep.
Enne põhiseaduse jõustumist jõudis Ülemnõukogu kehtestada eripensioni ka presidendile ja Riigikogu liikmetele.
Eripensioni saavaid endisi Riigikogu liikmeid pole kuigi palju - kõigest 133. Kuid neile kulub tervelt 61 miljonit krooni aastas.
Ühepalju vabadusvõitlejale ja Interrinde aktivistile
Tänavu juulis laekus 39 351 krooni ühteaegu nii Siberi vangilaagrites vaevelnud vabadusvõitleja Mart Nikluse kui ka omaaegse interliikumise aktivisti ja NLKP Keskkomitee poliitbüroo liikme Lembit Annuse pangaarvele.
Sama palju said Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt ja Kiili vallavanem Vambo Kaal, USAs elav Vietnami sõja veteran Jüri Toomepuu ning ärevatel augustipäevadel Ülemnõukogu esimehena taasiseseisvumise väljakuulutamist karmikäeliselt juhtinud Ülo Nugis, samuti hilisemad europarlamendi saadikud Toomas Savi, Andres Tarand ja Siiri Oviir. Tõsi, viimane on Riigikogu liikme kopsakast eripensionist praeguseks loobunud.
Kõige suurem seltskond, kes Eesti riigilt eripensioni saab, on politseinikud. "Politsei lobby oli ja on poliitikas erakordselt tugev," rõhutab kunagine siseminister Ain Seppik. "Selle eest võitlesid omal ajal kõik, sõltumata parteilisest kuuluvusest." Toona istus siseministri toolil isamaaliitlane Tarmo Loodus.
Kuigi keskmiselt tiksub politseipensionäri pangaarvele kuus 8 501 krooni, on see vaid keskmine. Mõni saab kõigest 2760, mõni aga 32 603 krooni. Vahe on enam kui kümnekordne.
Kuid see pole veel kogu tõde. Politsei kõige madalam eripension on 2760 kroonist veelgi väiksem, samas kui politsei peadirektori oma läheneb 40 000 kroonile. Politseijuhi pension on 75% tema viimasest ametipalgast.
"See käib ainult peadirektori kohta ja ainult sellisel juhul, kui ta on olnud ametis kaks ametiaega järjest," tõdeb Ain Seppik. "Selliseid inimesi on meil ainult üks - Jüri Pihl."
Kui alguses oli vaid vähestel inimestel õigus eripensionile ning palgad, millega tulevane eripension seoti, olid väikesed, siis nüüd on olukord muutunud.
Viitsütikuga pomm
"Isikute arv kasvab geomeetrilises progressioonis," tunnistab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin uue aja eripensionäride armeest rääkides.
"Igal aastal tuleb järjest suurema pensioniga eripensionäre juurde. See on kohutava kiirusega kasvav kulu, mida me ei suuda välja maksta. See on nagu viitsütikuga pomm. Kümne aasta pärast hukutab see meid."
See on asja pragmaatiline pool.
"Teiseks on see sotsiaalselt kohutavalt ebaõiglane," jätkab ametnik. "Kui 380 000 pensionärist pisike osa saab hirmus suurt pensioni, tekib küsimus, kas teiste tööd pole siis Eesti riigile vaja."
Eripensioni andvatel ametikohtadel töötab praegu 7700 inimest. Samamoodi jätkates kasvab eripensionäride arv peagi 10 000ni.
Tegelikult on Eestis erilisi pensionäre sootuks rohkem kui nood üheksa väljavalitud seltskonda, mis algavad presidendi ja riigikogulastega ning hõlmavad kohtunikke, prokuröre, politseinikke, sõjaväelasi, piirivalvureid, riigikontrollijaid ja õiguskantslerit.
Ministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin viitab soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest pensioni saajatele.
Mõlema kohta käivad seadused võeti vastu 1992. aastal. Nende ametimeeste nimekirja, kes tervistkahjustava töö eest pääsevad soodustingimustel pensionile, kinnitas peaminister Tiit Vähi 16. juulil 1992. Umbes 30 lehekülje pikkune nimekiri on värvikas - alates seebikeetjatest ja kaevuritest ning lõpetades keevitajate ja lubjapõletajatega.
Nad ei saa küll tavalistest vanaduspensionäridest kõrgemat pajukit, aga kuna nad pääsevad viis kuni kümme aastat varem pensionile, kulub nende pensioniks kokkuvõttes rohkem raha kui tavalisele pensionärile.
"Ilma nendeta oleks pensionikassas oluliselt rohkem raha," tõdeb sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin.
Reformikirve ootel
Seda, et eripensionide süsteem vajab reformi, on tunnistanud paljud poliitikud.
"Põhimõte peaks olema, et avalikus sektoris hästi tööd tehes peaks saama head pensioni. See paneb riigisektori pikalt ja pidevalt tööle," on öelnud Riigikogu liige Janno Reiljan.
Peagi lähevad reformikirve alla nii eripensionid, sooduspensionid kui ka väljateenitud aastate ehk baleriini- ja lenduripensionid.
Miiniväli, kus ametnikud praegu askeldavad, on kakofooniline ja meenutab hulka üksteise kõrval eksisteerivaid vürstiriike, kus kehtivad erinevad seadused. Kui kohtunik saab 15aastase teenistuse järel 75% oma ametipalgast, siis politseinikul tuleb poole ametipalga suuruse pensioni saamiseks rabada 20 aastat. Tõsi, politseinik pääseb pensionile juba 50selt.
"Igat eripensioni sätestaval õigusaktil on olnud oma autorid ning ametkondadel on olnud võimalus kirjutada seadusesse sisse mõne konkreetse, sageli väikesearvulise isikuterühma erihuvid," seletab eripensionide sürrealistlikku maailma analüüsinud Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik.
Samal ajal, kui sotsiaalministeerium küpsetab eripensionide reformikava, tegelevad rahandusministeeriumi ametnikud sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide muutmiskavaga.
"Milline saab olema täpne reformikava, sõltub läbirääkimistest teiste ministeeriumide ja sotsiaalpartneritega ning valitsuse otsustest," on ministeeriumi pressinõunik Eli Lilles napisõnaline.
"Kui riik oli ainus tööandja, oli loogiline, et riik maksis osale inimestele tervistkahjustava töö eest teistest kauem pensioni," annab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Vilja Kuzmin aimu, mis võib sooduspensionidega juhtuda.
Nüüd, mil riik ei ole seebikeetjatele ja kopameestele enam tööandja, tuleb asjad korda seada. "Kui nende töötingimused on kehvad sellepärast, et tööandja ei viitsi, ei saa või ei taha sellesse investeerida, siis miks peaksid teised maksumaksjad sellise tööandja tegematajätmised kinni maksma?" küsib Kuzmin.
Kuid enne tuleb sisse seada tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustus.
"Kui inimesel on reaalne tervisekahjustus, peab ta saama tööõnnetuse ja kutsehaiguste kindlustuse kaudu selle eest kinni makstud. Kui tal reaalset kahjustust ei ole, teeb ta tööd nagu iga teine," leiab Vilja Kuzmin.
Rahandusministeeriumis ettevalmistatava seaduseelnõu järgi peaksid kindlustussummad tulema tööandjalt, kindlustusmaks aga hakkama sõltuma tööandja tervisekaitsetingimustest.
"Ma ei ole neid diskussioone jälginud," tõdeb endine õiguskantsler Allar Jõks. "Pension on nii kaugel, ma ei ole selle peale isegi mõelnud."
Kui Jõks peaks praegu pensionile jääma, maksaks Eesti riik talle samamoodi nagu Erik-Juhan Truuväljale 36 057 krooni kuus.
Praegu on Eestis 4851 eripensioni saajat, Vene ajal lõpul 90ndate aastate alguses oli Eestis umbes 4000 personaalpensionäri.
Enamik neist oli vabariikliku tähtsusega, vaid üksikud kuulusid üleliidulise tähtsusega personaalpensionäride elitaarsesse seltskonda.
Kui esimesed said 120 rubla kuus, siis teised umbes poole rohkem.
"Tööliste ja kolhoosnike protsent oli saajate hulgas kõige märkimisväärsem," selgitab Vaino Väljas. "Tänu Johannes Käbini eestkostele oli seal eriti palju põllumajanduse eesrindlasi."
Pärast EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt lahkumist oli praegune Riigikogu pensionär Vaino Väljas korraks isegi üleliidulise tähtusega personaalpensionäride seas. "Mängureeglid olid sellised, et sa võisid selleks saada, aga ei pidanud saama," seletab Väljas. "Kui sa olid parteis põlu all, siis ei saanud tuhkagi."
Väljas viitab nendele kolleegidele, kes pöördelisel VIII pleenumil hammasrataste vahele jäid. Aga mitte ainult neile. "Kui sa ei olnud Karl Genrihhovitši (EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino - toim.) oma meeste nimekirjas, võisid sa sellest ilma jääda."
Vabariikliku tähtsusega vanurite seltskonda kuulusid parteitöötajate kõrval ka rahvakunstnikud, teenelised kunstnikud, loomeliitude juhid.
| Kes kui palju pensioni saab? | |||
| Inimesi | Keskm kokku kr | Aastas mln kr | |
| President | 1 | 59 264 | 0,71 |
| Presidendi lesk | 1 | 29 632 | 0,63 |
| Politseinik | 1 291 | 8 500 | 130 |
| Kohtunik | 52 | 29 941 | 16 |
| Riigikontrolör | 30 | 11 565 | 4 |
| Piirivalvur | 22 | 8 431 | 2 |
| Prokurör | 20 | 17 926 | 4 |
| Õiguskantsler | 1 | 36 057 | 0,22 |
| Riigikogulane | 133 | 38 504 | 61 |
| Ametnik | 4 851 | keskm vanaduspensioni lisa 1418 kr | |
| Vanaduspensionär | 290 967 | 4 554 | 15 700 |
| Sooduspensionär | 51 948 | 4 606 | 2 700 |
| Väljateenitud* | 2 613 | 3 499 | 936 |
| Rahvapension | 6 708 | 1 539 | 120 |
| *Nn baleriini- või lenduripension inimestele, kelle töövõime kaob või langeb enne pensioniikka jõudmist. | |||
| Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Riigikogu, ML |
