28.09.2012, 11:35

Kuidas KGB kollitas muinsuskaitsjaid

Kagebiidid roomasid põõsastes, nuhkidest fotograafid klõpsisid puu tagant pilte, magnetofoniga luurajad salvestasid kirikus jumalateenistust.

Kadri Paas

KGB-lased pildistasid noil päevil Tarvastu ja Mustla kandis hoolega. Sedakorda sattusid fookusesse noor ajaloolane ja viis aastat hiljem juba peaministri ametisse asunud Mart Laar ning muinsusliikumise üks peamisi eestvedajaid Trivimi Velliste, hilisem riigikogulane. Taamal (Laarist paremal) Kalju Eller, tolleaegne Urvaste-Karula muinsuskaitsja.

FOTO: .

KGB nii intensiivse tähelepanu teenis 25 aasta tagune muinsuskaitseliikumise kokkutulek Viljandimaal. Õigemini selle nurjamine.

On 1987. aasta suve lõpp. Muinsuskaitse valmistub neljandaks vabariiklikuks kokkutulekuks Tarvastus. Kokkutuleku täpses plaanis leppisid paar kuud varem kokku Trivimi Velliste, Viljandi muuseumi töötaja Heli Grosberg, Tarvastu kolhoosi esimees Uno Anton, pearaamatupidaja Linda Kuld ja ehitusosakonna juhataja Valev Kaska.

Tavakodanikuni ei olnud veel jõudnud arusaam muinsuskaitseliikumise mõttest ja eesmärkidest, aga Tarvastu rahvas lootis sellest kokkutulekust parimat.

Päev või paar pärast Hirvepargi rahvakogunemist kutsus esimees Anton kokkutuleku ettevalmistamisega seotud aktiivi välja ja teatas resoluutselt, et keelab kõigil sellega tegelemise. Lisaks siunas Anton Trivimi Vellistet, nimetades koostööd Vellistega riigi reetmiseks...

Laiaulatuslikum muinsuskaitseliikumine sai alguse 18. oktoobril 1986 Jüris, mil tulid kokku esimesed tosinkond selleks ajaks sündinud muinsusklubi. Järgnesid kokkutulekud 1987. aasta veebruaris Tallinna Kinomajas ning aprillis Keilas. Siis aga saabus murrang ootamatu takistuse kaudu – Tarvastu.

Kommenteeri Loe kommentaare