“Rüht peab hästi sirge olema ja pealagi ühe koha peal,” õpetab Helju-Helene.

Naine näitab ilmekalt, kuidas mitte mingil juhul ei tohi naise ülakeha setu kargust karates nagu lipumast tuule käes siia-sinna laperdada.

“Setu kargus on põhiline tants, mida igaüks peaks oskama,” selgitab õpetaja ja annab pillimehele märku. Viimane tõmbab Setumaale iseloomuliku libliklõõtsa laiali ning võimsad helid kaiguvad üle saali.

Õpetaja võtab oma rüppe

Alguses proovib igaüks ise. Need, kes sugugi hakkama ei saa, võtab Helju-Helene justkui kanaema oma õrna rüppe ja proovib karguse olemust selgitada.

“Minu vanavanaema on mind kuigivõrd omal ajal õpetanud,” õhkab näost õhetav Tiina Pavlova (30) pärast veerandtunnist tantsu. “See, et vana memm on õpetamas, on väga hea,” kiidab ta.

Tiina on kohaliku leelokoori liige. Oskus setu tantse tantsida on lausa kohustuslik.

Tema sõbranna Olesja Tusova (19) tunnistab aga, et tal on nii mõnelgi setu kirmasel olnud kange tahtmine ühes teistega kargust karata ja jalga keerutada, kui vaid samme mõistaks.

“Siis ongi nii, et vaatad ja mõtled, et nii tahaks tantsida, aga samas ei taha ka teisi oma kukkumistega segama minna,” ütleb Olesja.

Energiline neiu tõdeb, et ega Meremäel noortele erilisi tegevusi pole. “Mul pole ju mõtet lihtsalt kodus telekat vahtida, kui saan olla kusagil nii mõnusas seltskonnas ja tantsida. Pealegi on ju õpetaja lausa koju kohale tulnud,” teatab ta rahulolevalt.

Helju-Helene Kosemäe pole kaugeltki ainuke, kes oma oskusi ja teadmisi noorematele jagab.

Üks meeste koor juures

Terve Setumaa peale tuleb kaheksa memme-taati, kes õpetavad setu meeste laulu, sõnade seadmist, tantsu ja pillimängu.

Haridusministeeriumi poolt 25 000 euroga rahastatud ja Pärimusmuusika Keskuse koordineeritud pärimusmuusika koduõppe projekti esimesed viljad on ka juba valmis.

Setumaal on üks setu meestekoor juures. Vassili Lillepuu (75) on Meremäe ja Obinitsa kandi meestele juba üle poole aasta õpetanud, kuidas setu meeste laulu laulda.

Kas laulumeistril endal on ka tervis tähtsa missiooni tõttu paranenud?

“Tervis on hoopis kehvemaks läinud,” teatab Vassili kavalal ilmel. “Närveerimist on palju – õhtul lähen koju ja ei saa und enam. Mõtlen, kuidas läks ja mida teisiti teha.”

Omal ajal pea 20 aastat Meremäe meestekooris laulnuna on Vassili vanad salvestused üles otsinud ja õpetab nüüd neidsamu laule noorematele. “Sõnade seadja mina küll pole, ega minu pea pole Hilana Taarka oma,” ütleb mees.

Igaüks võiks eest võtta

Obinitsa Seto Seltsimaja seinte vahel kaigub laul kui muiste.

“Sündü illos tütrik ilmä võõe`ks-võõe-võõe,” hõikab eestütleja ning koor möirgab ette öeldu järele.

Nüüd on kord järgmise mehe käes – õiges kooris peab ikka igaüks midagi eest oskama võtta. Laul läheb esialgu üle kivide ja kändude.

Vassili kuulab, katkestab, õpetab, kuulab, noogutab ja katkestab ning õpetab jälle. Polegi nii lihtne, kui võinuks arvata.

Aga meestel silmad säravad. “Paljud mehed on mul siin sellised, kes pole setu laulu enne laulnudki. Viisi nad ei tea ja sõnu kah mitte,” kostab Vassili.

Polovina külas elav Ott Pikk (28) kinnitab Vassili sõnu. “Mul on just laulusõnadest väga raske aru saada,” tunnistab mees.

Samas kiidab Ott seltskonda ja sedagi, kuidas laulu õpetamine käib. “Siin pole oluline, kas sul on lauluhäält või mitte, tähtis on see, et koos tehakse ja lauldakse,” selgitab ta.

Merik Ivask (32) tuleb meeste lauluproovi poolesaja kilomeetri tagant. Mees tunnistab, et teda on setu kultuur pikemat aega tõmmanud. “Aga kaua sa ikka seal pingi peal istud ja vaatad – endal tuleb kah ikka häält teha,” põhjendab ta oma huvi.

Samal ajal kui Setumaa ühes nurgas käib tantsu ja meestelaulu õppimine, õpetatakse teises nurgas nii setu leelo eestütlemise kunsti kui ka kille laulmist.

Põlvamaal asuva Mikitamäe kooli õpilane Elenete Hellat (11) ütleb parasjagu kohaliku leelokoori Helmine sõnolise ja eestütleja Minna Hainsoo (64) juhendamisel sõnu eest. Teised kordavad järgi.

Tüdrukutirts tunnistab, et kodus omaette lauldes tuleb tal eestütleja roll paremini välja – siis kõlavat laul ikka julgemini ja kõvemini.

Kokku on Mikitamäe koolis üle kümne 8–14aastase tüdruku-poisi, kes traditsioonilist laulu õpivad. “Mina küll usun, et siit kasvab tublisid laulunaisi,” ütleb Minna Hainsoo lootusrikkalt.

Leelo mängimise asemel!

Noored on aga rahul, sest vaba aja tegevusi napib selleski väikeses maakohas.

“Meil on Mikitamäel noortekeskus küll, aga me ei käi seal, kuigi seal on isegi see mäng...” räägib Liisa Kallari (12).

Tüdruk unustas mängu nime ja uurib nüüd seda oma kaksikõelt Laura Kallarilt.

Viimane teatab, et mängu nimi on Wii. “Jah, Wii. Aga noh, meie leelotame Wii asemel,” teatab Liisa lustlikult. “See on nii lõbus, sest siin saab kõvasti laulda ja kõik on nagu üks hääl, mingeid piire pole!”

Gerda Kallari (14) räägib, et setu keel on küll keeruline ja kõigist sõnadest aru ei saa, aga see, kuidas memmed õpetavad, on väga lahe. “Nad on nagu vanaemad meil,” lausub tüdruk.

Memmedki on rahul. “Mul on nüüd tervis kah parem,” kiidab Helmine koori kille ehk kõrgema hääle laulja Helvi Lind (76). “Ma tunnen kohe nii suurt rõõmu, kui ma siin koolimajas ära käin ning ühes lastega laulan ja koos olen.”

Õppimine ka Kihnus

Pärimusmuusika koduõpe toimub lisaks Setu kultuuriruumile ka Kihnus. Sealne eestvedaja Mare Mätas selgitab, et kuigi projekti üks eesmärke oli üles otsida vanad pärimuse kandjad, siis Kihnus polnud ega pole midagi üles otsida.

“Meil on juba ammu kõik teadjad ja oskajad kultuuri edasikandjad üles otsitud,” teatab Mätas.

Tema sõnul pole Kihnus ka sellist vajadust nagu Setumaal. “Laulu ja tantsu mõistmisega on meil Kihnus tõesti väga hästi,” julgeb ta öelda.

Pärimusmuusika koduõppe projekt on marjaks ära kulunud vaid pillimängu õppimise juures, kuigi ka seda on Kihnus juba viimased viis aastat õpetatud. “Tegelikult oleks meil vaja oma muusikakooli ja püsitoetust,” räägib naine.

Nimelt mängivad pea kõik 50 Kihnu kooli õpilast mingit pilli. Ainuüksi Kuraga Maril on 22 viiuliõpilast, lisaks õpetatakse lõõtsa, akordioni, kitarri.