Küla laul kõlab maailma keeles
Maailmaküla festivalil astub kolmel korral lavale ansambel Meie Küla Laulud, mis ühendab noore lauljatari Mari Pokineni, legendaarse Kukerpillid, popilt rahvaliku Hendrik Sal-Salleri, aga ka hoopis teisest maailmanurgast pärineva tšiillase Ricardo Padilla.
Ajavahemik, mida plaanitakse katta, ulatub muistsest õnneajast eilse õhtuni. Peamine on, et välja tuleks eestlaseks olemise viis.
Intriig on üleval: muusikud esindavad ju eri põlvkondi — Mari Pokinen on mitmest habetunud legendist peaaegu kolm korda noorem.
Ka pillid ulatuvad läbi idamaiste näppepillide ja Aafrika löökriistade meie n-ö igapäevasteni. Rütmide seinteks on rahvalik ja Lõuna-Ameerika — lugude seaded kirjutab Ricardo Padilla.
Mida peavad aga “meie küla” puhul tähtsaks muusikud ise?
Ike Volkov: Olen esinenud igas külas
Ike, kui hästi tunnete Eesti küla?
Natuke ikka. Lapsena viibisin ema kodukülas Eisma kalurikülas põhjarannikul.
Elu on möödunud Tallinnas Nõmmel, mis ka omamoodi küla. Tunned teisi ja teretad. Küla on ju väikene universum. Ehtne ja hea.
Mitmes külas olete esinenud?
4423 Eesti külas, lisaks mujal: Indias, Mehhikos, Hollandis, Soomes jne.
Milline on külalaul?
Kindlasti rahvalik, rahva poolt omaks võetu. Ka kohalikku päritolu, kuigi eks külamehed käisid ju omal ajal ukse vahelt sakste tegemisi piilumas, kohendasid kuuldut ja võtsid selle üle. Meremehed, kes kuulsid sadamakõrtsides ka mõndagi, tegid lauludele omakeelsed sõnad ja esitasid nii, nagu neile meelde oli jäänud.
Kui suur see autentsus täpselt on, ei tea. Ikka on ju laule läbi enda lastud, midagi lisatud ja kohendatud.
Missuguse meeleolu peaks üks õige külalaul tekitama?
Mõnusa. Mõnikord ka kurva. Vahel tantsule kiskuva. Selles on lapsepõlvemälestused, soe maasikavälu, heinapebred särgi all, torm peksmas üle muuli, paatide ootamine, hobuse lõhn, looreha, heinavankri kokkusaamine rästikuga, magusad mustikad, naabritüdruku täpiline seelik lakaredelil…
Vanaisa elutee lõpul rahulikult lamamas. Kõik toimetused said selleks korraks tehtud…
Need kõik on mälestused.
Mulle meeldivad mälestused, aja jäljed. Eluaeg olen neid otsinud, talletanud enda sees ja töödelnud.
Seetõttu tegelemegi meremeeste muusikaga, kus näha aegade, kultuuride ja väljendusvahendite segunemist, teiste maade mõjutusi.
Cajun on prantsuse emigrantide mälestus oma tantsusaalide muusikast, tex-mex mehhiko mariach’ide ja tšehhi kaevurite akordionimuusika
segu jne.
Tänapäeva linna külamuusika on ehk räpp, hiphop ja see muu, mis lokaalse päritoluga, aga sealt välja murdnud. Ühesõnaga — mittekommerts.
Mida loodate “Meie küla laulude” kontserdilt?
See projekt koosneb eestlastele üht- või teistpidi tähtsatest lauludest läbi aja. Ka kaasaegsetest. Ent tänu akustilistele pillidele on nad kindlas võtmes
tehtud.
Tavaliselt sahmime ja närveerime ja leiame ja unustame ja teeme ümber meie ise. Siis pole hiljem kedagi süüdistada — oma küla meeste asi. Kaklevad ja lepivad. Nüüd on teistmoodi. Meil on külalisprodutsent, kel oma nägemus. Meie kuuletume ja ootame lõpptulemust.
Milline “Meie küla laul” kõige enam meeldib? Mari Pokinen on väga hea.
Mari Pokinen: Maailmgi on väike küla
Mari, olete noor ja paljudele tundmatu muusik. Kuidas tutvustate end, astudes nüüd suure publiku ette, milleks on külatäis eesti rahvast?
Mis on küla?
Küla on üks väike kant, mille rahvas üksteist teab, tunneb ja hoida võtab. Külla tullakse ja külas käiakse.
“Küla” kõlab hoopis väiksemalt kui maailm. Külas justkui peaksid inimesed üksteisega tihedamini kohtuma ja koos olema. Maailma peal ollakse laiali. Aga mõnikord tekib tõesti tunne, et eks see maailmgi üks väike küla ole. Sest ega maailmgi lõputu pole.
Milline on külalaul? On see midagi sellist, millega Vikerraadios tervitatakse eakaid sünnipäevalapsi?
Külalaulu ehk teavad kõik. See ühendab endasse midagi suuremat, ühendab inimesi. Niisugune laul peaks looma koos olemise tunde, peletama üksindust.
On selle laulu meeleolu jalaga rütmi löömine või hoopis igatsus, möödunud armastus? Ehk hoopis see armastus, mis pidi tulema, ent siiski ei tulnud?
Kuidagi on armastus ikka kohal, olgu see siis tuntav või igatsetav mis tahes moel.
Mille poolest on “Meie küla laulud” erilised? Võetakse kokku muusikud ja head tuttavad laulud ning tehakse miskit ilusat ja hoopis uut. Loodan sellest kordumatut elamust.
Milline on seni olnud teie laulude põhiline sõnum?
Keeruline on niisama lihtsalt vastata. Otsingud, segadused. Ja ilusa-elusa püüdmine.
Kuues Maailmaküla
- Aeg: 12.–28. maini.
- Koht: Tallinn, Tartu, Pärnu.
- Osalejaid: Mat Troi Moi Vietnamist; Tengir Too Kõrgõzstanist; Dissidenten Saksamaalt, kes töötleb Põhja-Aafrika muusikat; Max Wild USAst, kes sünteesib Zimbabwe tantsulist džässi jne; Jaan Pehk; Ewert & The Two Dragons; Jaak Tuksam koos Riho Sibulaga jne.
- Suurprojektid: “Meie küla laulud” ning Silver Sepa, Chalice’i ja Päär Pärensoni tantsulavastus “Hea ja kurja tundmise puu”, kus laval ka Bombillaz ning hulk lisajõude.
Allikas: maailmakyla.ee
