Kust saab kuusesiirupit ja seenejahu? Ikka ökopoest
Üha rohkem inimesi langetab valiku viimaste kasuks, kulutades aina enam ökopoodide uksi.
Aga milline kaup neid seal ees ootab? Kas tegu on tuhandete kilomeetrite kauguselt saabunud toodete või siinsamas Eestis tehtuga? Kuidas olla kindel, et kaup on tõesti keskkonnasõbralik ja puhas?
Looduspere kaupluse perenaine Pille-Riin Özmen ja tema poeg Aare Bedrican järgivad kõikjal tervislikkuse põhimõtteid – poiss ei armasta isegi värvilisi karastusjooke, vaid eelistab naturaalset mahla.
Maaleht kõndis läbi pealinna ökopoed, otsis vastuseid levinud müütidele-küsimustele ja revideeris kireva kaubaga riiuleid.
Mis vahe on öko- ja mahetoodetel?
Üldiselt nimetatakse mahetoodeteks põllumajanduslikku päritolu söödavat kraami, mida on kasvatatud või valmistatud keskkonnasäästlikult.
Ökotoodeteks peetakse pigem keskkonnasäästlikult valmistatud tööstuskaupu. Aga igapäevases kõnepruugis on sõnad “öko” ja “mahe” kasutusel pigem sünonüümidena.
Kuidas öko- ja mahetooteid ära tunda?
Tooted on tähistatud mahe- või ökomärgistega, mis riigiti erinevad. Eestis on selleks roheline ring, mille keskel sõna “öko”.
Ökokauplustes on müügil ka märgistamata tooteid – siis on enamasti tegu mahepõllumajanduse põhimõtete järgi kasvatatud-toodetud kaupadega, millele märgise kasutamise õigust kas taotletud või on see protsess veel pooleli.
Kas mahetoidus pole üldse säilitusaineid?
Ka mahetoit ei saa päris ilma säilitusaineteta hakkama, aga nende hulk on väga väike ja mõju inimorganismile põhjalikult kontrollitud.
Kas öko- ja mahetooted on väga kallid?
Keskmine hinnaklass on tõesti tavakauba omast kallim, sest öko- ja mahetootmine on raskem, mahud väiksemad ning märgise saamiseks vajalik protsess keeruline ja investeeringuid nõudev.
“Aga kõik on suhteline – näiteks riidest mähkmed on kokkuvõttes odavamad kui ühekordsed pabermähkmed,” nendib Looduspere poeketi asutanud Pille-Riin Özmen.
“Ja kuna kodukeemia puhul on müügil enamasti kontsentraadid, siis piisab väga väikesest kogusest, et sellega teha ära suur töö.
Samuti võib ökotooteid ostes pääseda hilisematest kulutustest allergiaravimitele.”
Kas enamik öko- ja mahetooteid on välismaist päritolu?
Praegu küll, sest Eestis on tootmine-kasvatamine alles arenemas ning paljusid kaupu pole siit lihtsalt võtta või on nende valik liiga väike.
“Näiteks jogurti- ja juustutegijaid on meil väga vähe,” nendib kauplus-kohviku NOP looja Margit Aasmäe.
“Isegi moosi toob meile üksainus tootja – ometi on meie kõikide vanaemad moosi keetnud ja on arusaamatu, miks see nišš Eestis täitmata on.”
Poeomanike sõnul on eriti oodatud ka kodumaised ürdisegud ja köögiviljahoidised.
NOP, Köleri 1
Enne kui silm kirevast kaubavalikust millelegi pidama jääb, tungib ninna maitsemeeli virgutav lõhn – korvitäis eri lisanditega saiapätse pole pärast ahjust võtmist veel jahtuda jõudnud.
Vanas puumajas asuv kauplus-kohvik NOP mõjub ütlemata õdusalt ja koduselt, nagu oleks sattunud vanavanaemale külla.
Juurvilja ja värskete ürtidega täidetud riiulite kõrval ahvatlevad kastid eestimaiste mustikate ja õuntega, porganditest-kartulitest rääkimata. Naturaalselt kääritatud Haldjaleiba on alles veel üksainus tükike, mahedast talupiimast pole aga piiskagi järel.
Pilku püüab ka mahelihatoodete valik ja nende hinnad – kilo suitsuvorsti maksab 186 krooni, küülikuliha 228 krooni ning lihaveise sisefilee 544 krooni.
Aga ökotoodete kõrval müüb NOP ka täiesti tavalist kraami, näiteks kohukesi ja pelmeene.
“Tahame, et ostjad saaksid siit kogu vajamineva toidukauba kätte – et NOP oleks neile tõeline kodupood,” põhjendab poe asutaja Margit Aasmäe. “Müüme ka näiteks kurke, mis on küll Eesti talus kasvanud, aga mille tootja pole mahe- või ökomärgi kasutamise õigust veel saanud. Selline kurk on ju ikkagi palju parem ja tervislikum kui näiteks Poolast sisse toodud.”
LOODUSAND, Jaama 3
Müüja Malle Luik tunneb end tõelise apteekrina, sest inimeste muredel ei näi lõppu tulevat.
“Mul liigesed valutavad – millega võin neid määrida?” Malle Luik soovitab Tatjana Gorbunova varemerohusalvi.
“Mu isal on vähk – kas miski aitab teda?” Luik pakub Šveitsist toodud viie juurvilja mahla.
Mõnel päeval astub Loodusanni poodi nii palju abivajajaid, et Malle Luigel pole mahti söömagi minna. Kõige rohkem ostetakse ravimteesid – iga päev mitukümmend pakki.
Eeskätt ikka Eestimaal kasvatatud ürte, laialt levinud saialille ja kummelit, aga ka mailast ja väikeseõielist pajulille. Linaseemneid ning -jahu küsitakse samuti alatasa.
Ehkki suur osa kaubast kannab öko- või mahemärki, pole Loodusand ökokauplusena registreeritud ja nimetab end lihtsalt loodustoodete poeks. “Me eelistame väiketootjate puhast ning hinna poolest sõbralikku kaupa,” kõlab poeomanike kreedo.
ÖKOSAHVER, Mulla 6a
Tänavu oma seitsmendat sünnipäeva tähistav Ökosahver ongi päris ehtne sahver – isegi selle lõhn meenutab karget aedviljarohket hoiuruumi. Ning plastkorvide asemel saab riiulite vahel seigelda ehtsate vitskorvidega.
Aastatega on poele tekkinud mitmesajapealine austajaskond, kes müüjatega mujalgi kohtudes rõõmsalt jutustama tõttavad. “Meil on superkliendid!” särab Ökosahvri juhataja Siiri Talumaa ning esitleb ostjate lemmiktooteid – värsket köögivilja, kodumaiseid jahu- ja piimatooteid, sekka ka Saksamaal toodetud puljongikuubikuid ning aed-ube tomatikastmes.
Kui tekib soov teada, kuidas maitseb mahemaasikatamp või ökokartulikrõpsud, ei saa Ökosahvrist tühja kotiga lahkuda. Samuti rõõmustab poes silma teiste mahe- ja ökokaupluste omast mahukam saia-leivavalik ning koju võib osta ka kohupiima- ja rabarberikooki. Viimastel pole küll mahemärgist, aga maiuste valmistamisel on kasutatud mahejahu ning teisi talus kasvatatud saadusi.
ROHELINE TUBA, Paldiski mnt 93a/Humala 2a
Ehkki on varane hommik, istuvad kaks tursket meest juba Rohelise Toa rohelisel toolil ja tühjendavad isukalt sügavaid supikausse. Ka poodi tõttab esimene klient – noor naine ostab kiiruga paki ökomähkmeid.
Kohvik-kaupluse perenaine Anne Lind ei nimeta Rohelist Tuba ökopoeks, vaid lihtsalt loodustoodete poeks, sest ta pole vastava nimetuse taotlemisega tegelnud. Aga müüdava kauba suhtes on ta hing rahul – peaaegu kõik tooted kannavad öko- või mahemärki. Iseäranis rõõmus on Anne Lind selliste asjade üle, mida teistes ökopoodides ei kohta – näiteks Tamme talu ürdi- ja teesegud ning põnevad moosid. Ka nii rikkalikku valikut mahejahust pagaritooteid mujalt ei leia.
Rohelise Toa kontseptsioon on üks terviklikumaid, alates kinkekaartidest ja poe logoga kotikestest ning lõpetades temaatiliste loengute ja joogakursustega, kuhu peatselt huvilisi oodatakse.
ÖKOVIIS, Vesivärava 37
Pisike Ökoviis on Selveris teiste poeboksidega ühte ritta surutud ning ülikülluslikku kaubavalikut sealt ahta ruumi tõttu ei leia. Puuduvad ka värsked puu- ja juurviljad, liha- ning piimatooted, ent kuivained, kohvid-teed ja muu kauasäiliv toidukaup on riiulitel olemas.
Lisaks ohtralt asju ihule, kodule ja hingele, alates 75kroonisest eestimaist päritolu luksuslikust kitsepiimaseebist ja kaks krooni kallimast sidruniga savi-hambapastast ning lõpetades viiesajakrooniste dekoratiivkosmeetika toodetega. Poe perenaine Kristina Rosin tunneb erilist uhkust Weleda kehahooldusvahendite rikkaliku valiku üle.
Kõige minevamaks kaubaks on Ökoviisis aga kodumaised jahud, eeskätt 18kroonise kilohinnaga nisutäisterajahu, samuti putrude ja salatite sisse sobiv linaõli (pooleliitrine pudel maksab 72 krooni) ning 34kroonine tops haavasalvi – viimast ei õnnestu suure ostuhuvi tõttu poekeses kuigi tihti näha.
PARIM POOD, Herne 6, Rotermanni 5
“Olen pigem söömata, kui et rämpstoitu ostan,” kinnitab Parima Poe müüja Elina Pihlapuu, kes järgib rohelist elustiili ka kehahoolduses ja majapidamises. Ehkki mahetoit on tavakaubast kallim, kulub Pihlapuu sõnul seda tavalisest vähem.
“Ökotoitu süües saab kõht juba väikesest portsjonist hästi täis,” tõdeb Elina Pihlapuu. “Sest see on nii naturaalse ja puhta maitsega, isu on ruttu rahuldatud. Näiteks mina ei jaksanud isegi üht Hollandi päritolu ökoloogilise riisipiimajäätise tuutut ära süüa, nii rammus oli.”
Parimas Poes lähevad kõige paremini kaubaks ökobanaanid, Pajumäe talu piimasaadused ja Kohila mehe Lembit Anderseni leivad – nende ostmiseks ei pea perekonnad paljuks isegi teisest Eestimaa otsast pealinna Herne tänavale sõita. Poe uhkuseks on aga värskete aiasaaduste suur hulk.
Rotermanni tänava poest värsket kraami aga ei leia, seal on põhirõhk kehahooldusel.
AND JA MAA, Gonsiori 2, Lõõtsa 6
Poed, mis praegu kannavad nimesid And ja Maa, muutuvad oktoobris Biomarketiteks ning novembrikuus lisandub neile veel kolmaski samanimeline kauplus Rocca al Mare keskuses.
Neid haldava OÜ Loodusjõud juht Mait Mikelsaar peab end üle keskmise ökoinimeseks, kes kasutab ka oma toidulaua katmiseks suuresti mahe- ja ökomärgiga tooteid. Mehe erilisteks lemmikuteks on oliiviõli ning Eesti jogurtid ja -kohupiimad.
“Meie poodides on suurim mahetoidu valik Eestis,” kinnitab Mait Mikelsaar, kelle selja taga riiulitel toretsev kaup võtab silme eest kirjuks. Kuivaineid on aukartustäratav hulk, alates 16kroonisest karaskisegust ning lõpetades 48kroonise rukkipastaga.
Põnevate leidudena ehivad poodi ka ligi kahesajakroonine agaavisiirup ning märksa odavam ürdilimonaad. Aga värskest rohekraamist ning aiasaadustest on kauplus kahjuks lage.
MAHEKAUP, Tammsaare tee 89
Mustamäel asuva Mahekauba põhirõhk on küll hulgimüügil, aga poe uks on ka igale üksik-
ostjale avatud.
Toidukaup on peamiselt välismaine ja selle osakaal riiulitel võrdlemisi väike, sestap tõuseb kaupluse uhkuseks hoopis rikkalik kogus Saksamaa päritolu puhastus- ja pesuvahendeid.
Nende toodete kasutegurit arvestab Mahekauba rahvas pesukordade hindades, s.t mitu krooni läheb maksma üks pesemiskord.
Näiteks väidavad tulemused, et üks kord lõhnatu pesupähkli ökopesuainega riideid küürida läheb maksma kolm krooni, aga üks pesukord tavalist pesugeeli kasutades maksab ligi 5 krooni.
“Ökotooted peavad olema iga päev kodupoest kättesaadavad, nagu kõik muud tavatooted,” rõhutab poejuht Merike Mätas.
“Oleme südamest tänulikud, kui inimesed valivad poest just ökotoote, sest see on kingitus neile endale ja kõigile teistele.”
POMONA, Kadaka tee 44
Vana-Rooma puuviljajumalanna nime kandev pood on küll ülimalt avar, ent kaubavalik jääb teiste kaupluste omaga võrreldes ahtakeseks. Arno Viirok, üks Pomona omanikest nendib, et aiasaadused praegu kaubaks ei lähe ning seetõttu on neid ka vähe müügile võetud.
“Suvel kasvatavad inimesed endale ise köögivilja ega osta poest,” kostab Viirok. “Aga talvel on aiasaadused väga minev kaup. Piima ja liha ostetakse hästi igal ajal.”
Viirok peab oma poe uhkuseks õlivalikut – lisaks tavapärasematele võib nende seast leida ka näiteks 164kroonise sarapuupähkliõli ja 399kroonise argaaniaõli.
LOODUSPERE, Regati pst 1, Viru väljak 4, Suur-Sõjamäe 4
Kõik lapseootel naisele, emale ja lapsele – seda eesmärki silmas pidades on viis aastat tagasi Looduspere poeketi asutanud Pille-Riin Özmen oma kauplustesse tooteid valides lähtunud.
Seetõttu ongi Loodusperes sootuks teistsugune valik kui mujal ökopoodides – näiteks kandelinu, meriinovillast jakke ja kombinesoone ning eri materjalidest mähkmeid mujal ei trehva.
Ka arendavate mänguasjade kirev assortii paneb lastel silmad särama, rikkalik puhastusvahendite valik teeb aga emadele rõõmu.
Toiduaineid on vähe ja need tekkisid poeriiulitele üsna hiljuti – et pered saaksid beebile mähkmeid ostma tulles ka pudruhelbed samast kohast kätte ega peaks neid teisest linnaosast otsima minema.
“99% meie kaubast kannab ökomärki,” kinnitab Pille-Riin Özmen. “On küll mänguasju, millel seda märki ei ole, aga see-eest on need puidust tehtud ja keskkonnasõbralike värvidega värvitud.”
Põnevad leiud
- Kõrvenõgesega mahepasta, 400 g – 46 kr
- Kanepinäks ürtide ja soolaga, 100 g – 46 kr
- Rabarberijahu, 100 g – 43 kr
- Kukeseenejahu, 50 g – 92 kr
- Kanepiõli, 0,5 l – 164 kr
- Kuuseokkakommid, 90 g – 75 kr
- Riisipiim, 1 l – 38 kr
- Ürdilimonaad, 0,33 l – 20 kr
- Agaavisiirup, 0,9 l – 198 kr
- Kuusevõrsesiirup, 125 ml – 47 kr
- Tee-ja-vu armujook, 0,5 l – 32 kr
- Juuretisepulber, 125 g – 44 kr
- Ökokartulikrõpsud, 125 g – 37 kr
- Savi-hambapasta sidruniga, 75 ml – 77 kr
- Valge šokolaadi vannitrühvlid, 6 tk – 76 kr
- Jooksuratas – 2650 kr
