Kust tuli meile jõululaul „Püha öö“

 (7)
JÕULUÕHTU VIGALA KIRIKUS
Jõuluõhtu Vigala kirikusFOTO: Marko Mumm

Aasta 2016 on Püha öö jaoks eriline, mitte ainult seepärast, et jõululaul tähistab 200 aastast juubelit, vaid ka sellepärast, et ühest Viini antiikvariaadist leiti vanim üleskirjutus luuletusest, mis on tänaseks saanud kuulsaks üle maailma ja mida lauldakse detsembrikuus kõikides võimalikes keeltes.

See oli aasta 1816 kui Austria preester ja luuletaja Joseph Mohr pani paberile luuletuse "Stille Nacht! Heilige Nacht!" (eesti keelses tõlkes "püha öö, õnnistat öö"). Abipreestrina Salzburgi lähedasse Oberndorfi tulles tegi ta kohalikule organistile Franz Xaver Gruberile ettepaneku luua sellele meloodia, mis sai valmis täpselt 24. detsembriks ja kuna see Mohrile hästi meeldis, kanti ta samal õhtul jõulumessil ette.

Aga miline oli esimene Püha öö ettekanne? Täna võib see meile tunduda vägagi moodne, sest Mohr laulis oma luuletust tenorihäälega ning saatis seda kitarril, Gruber laulis bassi. Kohalikele Salzachist pärit laevnike- ja laevaehitajate peredele ettekanne meeldis.

Et ta aga väikesest külakesest üle maailma levis, selle eest kandis hoolt oreliehitaja Carl Mauracher, tema nimelt andis laululehe edasi Zillertali lauluperele, kes kandis selle ette 1832 aasta Leipzigi jõuluturul, kus see tormilise vastuvõtu osaks sai. Sealt algas laulu võidukäik sakasakeelsetelt maadelt edasi laia maailma.

Kui laul juba terves Euroopas kuulsuse oli saavutanud, oli Joseph Mohr maapealsest elust lahkunud ning heliooja tundmatuks jäänud. Arvati isegi, et meloodia loojaks on kas Mozart või Haydn, ka Beethoven oli autorina kõne all. Tõe jaluleseadmise eest on maailm võlgu Preisi kuningale Friedrich Wilhelm IV, kelle õukonna kapell palus Salzburgist laulu koopiat. Kuna helilooja veel elas, siis valmistas ta käsikirjalise jõululaulu koopia. Vaatamata sellele kestis arutelu autentsuse ümber veel aastaid ja alles 20. sajandi 1995 aasta pani punkti vaidlusele, kui leiti kaua kadunuks peetud käsikiri ning loomingu autentus oli tõestatud. Mohri käsikiri kandis paremal nurgas märget: "Melodie von Fr. Xav. Gruber".

Miks sai see laul aga hoobilt nii populaarseks? Ta loodi ajal, mida iseloomustas napoleoni sõdade järgne majanduslik allakäik, vürstiriik Salzburg jagati Saksamaa ja Austria vahel. Seni sajandeid soolatranspordist elanud laevnikud olid sellega eraldatud oma keskusest ning nende tulevik oli muutunud ebakindlaks. Nii kajastas laul tollal inimeste suurt igatsust rahu järele.

2011.aastal võeti ta UNESCO mittemateriaalsesse kultuuripärandisse ning 2016.aastal avaldatud ELi lauluraamatus anti sellel jõululaulule tänu online hääletusel saavutatud 50 protsendilsele toetusele oma koht. Juba on alanud ettevalmistused laulu esiettekande juubeliaastaks 2018. Seniks aga lauldakse täpselt kell 17.00 igal 24.detsembril ühiselt kabeli eest Püha öö laulu.