Lapsesuu ei valeta: kui keegi väga meeldib, siis sa vaatad ainult teda ja miski ei sega
Kuna alanud on naljakuu aprill, otsustasid ka väikesed tarkpead sel puhul vaid naljalugusid vesta. Lõbusate jutukestega teevad TV 3 uudistesaates algust Peetri lasteaed-põhikooli 1.e klassi õpilased, kes on ka varem muhedalt eluolu analüüsinud.
Väikeste asjatundjate rubriigi toimetaja Annely Adermanni kinnitusel meeldib lastele väga naerda ja nalja visata ning see kumab läbi kõigist lugudest, mis aprillikuu kolmapäevaõhtuses “Seitsmeste uudiste” saates eetrisse jõuavad.
“Kuigi olen väikeste asjatundjate rubriiki toimetanud juba mitu aastat, pakub sellega tegelemine siiani suurt rõõmu ja annab palju energiat,” ütleb Annely Adermann. Laste arvamused peegeldavad Annely meelest kõike, mis meie ümber toimub, tekitades kohati rabavalt ausa ja samas ootamatult koomilise pildi. “Igal juhul on selge, et lapsesuu ei valeta.”
Kuna naer on terviseks, meenutame siinkohal viimastel kuudel “Seitsmestesse uudistesse” jõudnud asjatundlike arutelude värvikamaid mõttekäike. Neid lugedes kerkib suule mõnus muie, eriti neil, kes taipavad, et kui mõtteavaldustes midagi segaseks jääb, on probleem ikka lugeja asjatundmatuses, mitte väikese asjatundja loogikas.
Asjatundlikult toidust
Toidust rääkides on väikesed asjatundjad väga konkreetsed. Süüa on vaja jõu kogumiseks ja selleks, et mitte nälga surra. Toiduta sureb inimene tavaliselt aeglaselt, söömata võib olla maksimaalselt kaheksa päeva.
Toitudest, mis jõudu annavad, on kõige parem tatrapuder, erilist kasu pole kartulikrõpsudest, sest need teevad inimese paksuks. Samas näiteks porgandit võib süüa lõputult, sest see ei tee paksuks.
Laste lemmikuteks on asjatundjate meelest jäätis, kommid, tomatid ja makaronid. Ja komme tehaksegi ainult selleks, et lastel oleks elu rõõmus ja põhjust muu toit enne ära süüa. Samas need, kes liiga palju kommidega maiustavad, võivad saada kommihaiguse. Ka jäätisega ei tohiks liialdada, näiteks üheksa jäätist päevas on juba väga halb.
Toidud, mis lastele eriti ei maitse, on vürtsikad ja soolased. Näiteks ei meeldi lastele sült, praetud porgand ja sinihallitusjuust. See viimane on lausa nii mürgine, et selle tõttu on paljud rumalad inimesed ära surnud.
Asjatundlikult talvest
Talve kohta arvavad väikesed asjatundjad, et talvel meeldib poistele väga lumesõda mängida, kuid täiskasvanud ei peaks seda tegema, sest erinevalt lastest võivad suured inimesed lumepalliga näkku saada.
Või siis: kui külmaks läheb, jäävad mõned loomad talveunne, aga inimesed talveunne ei jää, kuna nad peavad tööl käima ning neil on soojad riided. Kui on väga külm, tuleks kiirustada tuppa, minna sauna või panna ahjus tuli põlema.
Talvesöökideks peavad lapsed kommi ja jäätist. Mõned lapsed söövad lund, sest see on maitsev ja aitab haigeks jääda. Samas arvavad mõned, et lumel erilist maitset pole, see on väga jäine ja halb, lisaks võib keegi olla sinna pissinud.
Asjatundlikult naistepäevast
Naistepäev on see, kui mehed kingivad naistele igasuguseid lilli, et naised saaks puhata. Lilled meeldivad naistele väga, sest need on ilusad, samas võiks naistele ka parfüümi kinkida, et nad lõhnaks hästi.
Loomulikult meeldivad naistele ka uued kleidid, rinnahoidjad ja aluspüksid. Reegel on lihtne – naistepäeval peavad just aluspüksid uued olema, ja kui neid pole, tuleb osta.
Eriti ilusaks teevad naise aga huuled ja kleit, seejuures on nooremad naised ilusamad kui vanemad, sest noored on targemad. Tööd, mida naised üldse teha ei oska, kuuluvad laeva- ja rongiehituse valdkonda, lisaks ei mõista naised diivanit parandada. Samas on tore see, et naistega saab rohkem nalja kui meestega.
Asjatundlikult eesti keelest
Eesti keel on väga tark keel. Kõige ilusam väljend on “kallis sõber” ja kõige koledam on, kui keegi ropendab. Lisaks eesti keelele võiks õppida inglise keelt. Jaapani keelt pole vaja, sest Jaapan on päris kaugel; samas ka vene keel pole tähtis, sest venelasi eriti polegi. Vene keelt on vaja õppida siis, kui su lasteaias käib vene poiss – siis saab temaga suureks saades rääkida.
Kui välismaalasega kohtud, võiks talle kõigepealt mõne lihtsa eestikeelse sõna õpetada, näiteks “jaa!”. Kui mõelda eestlaste vanasõnadele, siis “Kus suitsu, seal tuld” viitab, et kuskil põleb maja. “Hommik on õhtust targem” tähendab, et enne sa oled targem, sest sul pole midagi meeles, kui aga hakkab juurde tulema, läheb aju suuremaks.
“Üheksa korda mõõda, üks kord lõika” selgitus on, et sa mõõdad üheksa korda ja siis otsustad ühe korra lõigata, et süüa saaks.
“Kes viimasena naerab, naerab paremini” mõte peitub selles, et kui keegi esimesena naerab, teed talle tagasi, siis ta naerab sust paremini. Ühtlasi tähendab see, et kes viimasena naerab, on kõige suurem naerumees. Asjatundjad leiavad, et Eestis on hea elada, sest siin ei kakelda ning saab palju liikuda.
Asjatundlikult armastusest
Kui öeldakse, et kevad on armastuse aeg, siis see tähendab, et kevadet tasub nautida.
Kui kedagi armastad, peab temast hoolima ja temaga koos olema. Kui keegi sulle meeldima hakkab, tuleb temaga sõbraks saada. Kui keegi väga meeldib, siis sa vaatad ainult teda ja miski ei sega. Sellest, et sina ise kellelegi meeldid, saab aru nii, et teine inimene pole enam selline, nagu ta ise kogu aeg on. Näiteks ta vaatab sulle silma ja naeratab või käib sul järel, mis on väga tüütu.
Kui inimene on armunud, siis ripub ta teise inimese küljes. Armunuid on tavaliselt naljakas vaadata. Üldiselt armutakse 6–7aastaselt, vanemast peast võidakse ka armuda, kui ollakse näiteks 36 või 42.
Musitada tohib alles siis, kui on abiellumise aeg või kui oled täisealine. Kallistada võib kogu aeg.
Kui keegi narrib sind “Pruut ja peigmees!”, tuleb kõrvad kinni panna. Küsimusele “Mis värvi on armastus?” vastasid väikesed asjatundjad, et põhiliselt punane, sest see on armastuse värv, aga armastus võib mõnikord olla ka roosa või roheline.
