Kui üldse mingit kohta Eestis saab iseloomustada sõnaga "püha", siis on see kindlasti lauluväljak. Ning selle ümbruses toimuv peaks olema kogu rahva asi.

Maaleht uuris, mida arvavad asjast oma elukutse või tegevuse tõttu lauluväljakuga kõige lähemas kokkupuutes olevad inimesed.

MARTTI PREEM, Tallinna linna­planeerimise ameti üldplaneeringute osakonna juhataja

Lauluväljaku kõrval olevatel aladel kehtivad detailplaneeringud aastaist 1999-2000, mis lubavad La Ferme'i taha, kus praegu on mingid garaažid, ehitada 10korruselise päris mahuka hoone. Meile see ei meeldi, kuid mis teha, detailplaneering on kehtestatud. Sinna kõrvale on detailplaneeringuga ette nähtud veel grupp neljakorruselisi maju. Lillepaviljoni kõrvale on ette nähtud 9korruselise maja ehitamine.

Praegu on neil aladel uued omanikud, kes tahaksid ehitada uutmoodi, uute mõtetega, algatada võib-olla detailplaneeringuid. Oleme teinud struktuurplaani, et vaadata, kuidas ala tervikuna areneb.

Eesti Näitused on nüüdseks lõplikult otsustanud messitegevuse selles piirkonnas lõpetada, nii et peab mõtlema, mida nii suure alaga peale hakata. Linna üldplaneeringus oli see ette nähtud avalikus kasutuses oleva puhke-, sotsiaal-, tervise- ja haljasalana.

Eriti osavad, nagu näiteks advokaat Viktor Kaasik, organiseerisid osa Eesti Näituste territooriumist endale individuaalehituseks, mis ei vasta mingil moel ei praegu kehtivale ega vastanud ka tol ajal kehtinud detailplaneeringule.

Nii et mingi ehitustegevus on seal käinud ja käib ka edasi. Kontrolli all seal toimuv pole kuidagi olnud. Praegu näevad kaks sealset kõrghoonet välja nagu kaks hammast muidu tühjas suus. Eks püüame siis Peltsebuli Peltsebuliga välja ajada ja ehitada neist madalamaid, kuid piisavalt kõrgeid hooneid, et need hambad nii hirmsasti välja ei paistaks.

Hirm, et lauluväljak igast ilmakaarest täis ehitataks, on alusetu. Lauluväljaku nõlvale on kultuuriministeerium soovinud mõnd kultuurihoonet, mis haakuks lauluväljakuga.

Lauluväljaku teise kohta viimise "kummitusplaan" ei saa kunagi teoks. Kui inimesed sinna elama asuvad, peavad nad ka endale aru andma, millega nad koos elama hakkavad. Ise pressisid end paika, mis polnud ette nähtud elamiseks.

Muidugi poleks neid maid üldse kunagi erastada tohtinud. Aga see oli kogu Eesti värk ju! Erastamine oli mingil ajal tõeline "püha lehm".

Uue planeeringuga püüame päästa, mis päästa annab ja tekitada sinna ka avaliku pargi ala. Et lauluväljak oleks haljasalaga ühendatud Maarjamäe memoriaali ja lossiga. Praegu on see ühendus läbi lõigatud ja tarastatud.

Paarikümmet elamut sinna päris kindlasti ei tule, võib-olla tuleb kümmekond - paarikorruselisest tosinakorruseliseni.

Praegu ei taha need, kes sinna kunagi oma individuaalid on püstitanud, enam midagi arendada. Uued tegijad on aga lausa vastupidisel seisukohal. Meie, arhitektide ülesandeks on valvata, et mingit "halba unenägu" ei kerkiks.

LEONHARD LAPIN, arhitekt

Ei ole selle projektiga tuttav ega kavatsegi sellega tutvuda. Ma ei hakka oma närve sööma igasugu sigaduste pärast, mis siin Tallinna linnas toime pannakse.

ARNOLD GREEN, vana laulupeomees

Muidugi pole ma linnaehituslikult mingi asjatundja. Aga kuna laulupeod jäävad ja on eesti rahva ajalooline traditsioon, siis peaks muidugi arvestama sellega, et lauluväljak on kujunenud pühaks paigaks, et selle ümbrust peaks samuti hoidma. Linnas on neid pilvelõhkujaid küllalt püsti pandud. Ja sinna nad parem jäägugi. Ei ole mõtet ju kogu Tallinna pilvelõhkujaid täis ehitada.

RIHO RÕÕMUS, lauluväljaku juhataja

Lauluväljak on juba aastaid olnud ehitajate-arendajate, erastajate ja ärastajate piiramisrõngas. Viimase 13 aasta jooksul on Tallinna linnale reeglina alati "ootamatult" erastatud ja arendatud praeguse Oru hotelli alune maa, korterelamuteks hotelli kõrval asuvad maad. Üles Lasnamäe veerule, vaatega laulukaarele, kerkis üleöö suur korterelamukolakas, mis rikkus unikaalse loodusliku vaate laulukaare alt Lasnamäe suunas.

Ootamatult, nagu üksik hammas suus, kerkis nn Kati Tootsi torn lillepaviljoni ja Eesti Näituste nurgale. Tavaliselt laiutasid ametnikud ja poliitikud käsi - kõik see juhtus ju oota­matult ja ega ei oleks saanud ka takistada.

Ka lauluväljakusse on kaks korda hambad löödud - üks kord tagastamiseks ja üks kord ärastamiseks. Tagastatud-ärastatud objekt kujutab probleemi lauluväljaku edasistele arenguplaanidele tänaseni. Aga nüüd tuleb lahendada juba tehtud vigu.

Eksklusiivne hiidsuur ala, miljonidollariste vaadetega, on rikaste, edukate ning ettevõtlike ini­mes­te ja firmade käes. Nad on harjunud saama, mida soovivad. Neist soovidest ühtset uut piirkonda kujundada on pehmelt öeldes väga raske ülesanne.

VRK Projekti juht ja arhitektide ­liidu esimees Ike Volkov võttis linna tellimusel selle raske ülesande enda kanda. Au talle, kui on suutnud suurema kisa ja kärata kõigi naabrite soovid ühtseks tervikuks luua.

Aga kas see tervik sellisena ka tallinlastele ja teistele eestimaalastele sobib? Ja kui palju me sellest üldse teame? Kuigi enamik neist aladest on nüüd juba erakätes, püsivad Eesti Näitused, lillepaviljon, kohvik Tuljak ja lauluväljak endiselt meie meeltes kui oma ajastu sümbolid. Meil kõigil oleks õigus kaasa rääkida.

Rumal oleks arengule pimeda viha ja kadedusega vastu seista - pigem lagunegu, peaasi et midagi uut ei tehtaks ja keegi selle pealt kasu ei saaks.

Kui halb on "see halb", mida me kardame? Kas Eesti Näituste kompleks peaks just seal ja sellisel kujul olema? Mida me teame tänapäeva nn lillepaviljonist? Kohvikut Tuljak pole uus põlvkond näinudki. La Ferme'i kunagise tehase maa-alast ei tea vist enamik midagi.

Kas see oleks halb, kui nendele aladele tuuakse inimesed oma perede ja lastega? Inimesed, kes hakkavad seda kanti oma koduks pidama. Loodame, et nad on head ja toredad eestimaalased.

Lauluväljak oma arenguplaanidega on valmis pakkuma nii kultuuri, meelelahutust, hobisporti kui perekeskset puhkust.

Ja ikkagi hirmutavad meid juba kerkinud elamutornid, nende kõrgus.

Eesti riigi suurimate sündmuste, kontsertide ja laulupidude toimumise kohal pole varsti parkimiskohta ühelegi autole. Ülikriitiline probleem vajab Tallinna linna poolt kiireimat lahendust. Kuni kõik vabad pinnad ei ole kaetud tornmajade ja kaubanduskeskuste ning nende hiidparklatega.

RAINE KARP, arhitekt

Minu seisukoht on negatiivne - see majarühm sõidab ilmselgelt selga nii Orlovi lossile kui ka lauluväljakule. Imestan linnaplaneerijate vastutulelikkust neile nn arendajatele.

ANTS ÜLEOJA, koorijuht

On muidugi kurb, et see maalapike, mis on seotud meie laulupidudega, ahistatakse rahameeste võimu poolt. See on ikkagi plats, kuhu kolmandik Eesti rahvast laulupeo ajal koguneb. Ning kui see ümbritsetakse kõiksugu tornide ja majadega...

Kes ütleb, et kui vaim on pudelist lastud, ei kerki sinna ümbrusse uusi projekte ja plaane. Seda ajal, kui laulupidu on Eesti rahva hulgas populaarsem kui kunagi varem - 2009. aasta laulupeoks on registreerunud kõigi aegade suurim hulk lauljaid-mängijaid, kuni 50 000ni välja. Enneolematu laulupeovaimustus on meie rahvast tabanud. See on Eesti rahva plats ja seda ei tohiks rahameeste võimu kätte anda. See ahnus ajab meid ükskord vist upakile.

IVO LINNA, laulja

Ei hakkaks siin nõretavalt pajatama, kui tähtis on Tallinna Lauluväljak eesti rahva jaoks, pühapaik ja nii edasi. Rõhutaksin hoopis, et tegu on arhitektuuriliselt eriti väljapaistva saavutusega, mis peaks seisma eraldi ja eraldatult. Nagu ta tänini on olnud. Nii on minu seisukoht uue elamurajooni suhtes absoluutselt eitav.

AET MAATEE, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja

Kaks ehitatud kõrghoonet on kogu pildi juba ära rikkunud. Seda, milline selle bloki nägu lõpuks olema hakkab, oskavad öelda arhitektid. Problemaatiline on kommunikatsioonisüsteem sellesse linnakusse. Nendele kõrghoonetele tuleb ehitada juurdepääsuteid, tuleb ehitada parkimisplatse. Esialgse skeemi pealt seda üldse ei näe. Mingi laiendatud teejupp sinna viima ilmselgelt peab hakkama.

Kui selline aga laulukaare kõrvalt sinna tulema hakkab, segab see kontserte. Sama häda ähvardab Kalevi staadioni, mille kohale kummuma on samuti mõeldud kõrghooned. Tekib vastastikune konflikt. Kui keegi ikka proovidel käiab tundide kaupa sama linti jne ja seda mitu päeva, on protestid kerged tulema. Sotsiaalne maa ja elamurajoon ei tohiks mingil juhul hakata üksteist häirima. Mina ei tahaks küll elada majas, mille akende all tuhanded inimesed muudkui voorivad.

Üldisest vaateväljast jäävad planeeritavad majad õnneks eemale ega takista näiteks lauluhelisid. Halb on võimalus, et lauluväljaku ala võib jääda kahe suure liiklussõlme vahele. Tegu on väga tundliku alaga, mis nõuab planeerijailt suurt vastutustunnet. Kole kurjaks tuleks saada siis, kui Lasnamäe ülemist nõlva hakataks täis ehitama. See hakkab avaldama negatiivset mõju juba ka akustiliselt.

Lauluväljaku ümbrus ehitatakse korrusmaju täis


1. Ärimaa 29 000 m2. Kavandatud brutopind 20 000 m2. 2–6korruselised, maksimaalne kõrgus 24 m

2. Elamu- ja ärimaa 80 000 m2. Kavandatud brutopind 60 000 m2. 2–5korruselised, maksimaalne kõrgus 18 m

2a. 7–14korruselised, maksimaalne kõrgus 45 m

3. Elamu- ja ärimaa 22 300 m2. Kavandatud brutopind 12 500 m2. 3–9korruselised, maksimaalne kõrgus 30 m

4. Elamu- ja ärimaa, 22 000 m2. Kavandatud brutopind 18 000 m2. 3–12korruselised, maksimaalne kõrgus 45 m

5. Tallinna Lauluväljaku kinnistu osa, ca 6000 m2 planeeritud laokompleksi ala. Kavandatud brutopind 3500 m2. 2korruselised, maksimaalne kõrgus 10 m

6. Sotsiaalmaa/elamumaa, 14 000 m2. Kavandatud brutopind 1500 m2. 1–3korruselised, maksimaalne kõrgus 11 m

7. Ärimaa, 3282 m2. Kavandatud brutopind 1200 m2. 4korruselised, maksimaalne kõrgus 12 m

8. Elamumaa 36 700 m2, olemasolevate villade brutopind 4000 m2

9. Elamu- ja ärimaa 6600 m2. Olemasolev brutopind 12 500 m2

10. Elamu- ja ärimaa 3608 m2. Olemasolev brutopind 9500 m2

11. Ärimaa 20 500 m2. Olemasolev ja kavandatud brutopind 45 000 m2

12. Tallinna Lauluväljak


Allikas: VRP Projekt. Ehitustsoonide skeem koos olemasolevate kinnistutega.