Legendaarne maalehtlane Agu Veetamm peab juubelit
„See on rekord, et üks maarahvale mõeldud ajaleht on ilmunud Eestis 25 aastat järjest,“ tõi Agu Veetamm esile Maalehe juubelil mullu sügisel, kiites tänaseid lehetegijaid. Ometi on ta ise selle rekordi püstitamisele tublisti kaasa aidanud, olles lehe tegemiste juures olnud vähemalt kolmandiku oma elust.
Ehkki Veetamm ei tööta meie lehes enam ammu, võetakse tal ikka veel setskonnas nööbist kinni, küsides, et kuidas siis Maalehel läheb – legendaarne maalehtlane nii kergelt ei unune.
Agu Veetamm asus Maalehte tööle 1987. aastast, selle lehe asutamisest alates, algul peatoimetaja asetäitjana. 1992. aastast sai temast ASi Maaleht juhatuse esimees ja vastutav väljaandja kuni 2007. aastani. Aastatel 2002-2003 oli ta Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu esimees.
Ei ole liialdus öelda, et maarahva ainsale väljaandele koha kättevõitlemine ja koha hoidmine ajakirjandusmaastikul on olnud selle mehe elutööks.
Kuidas ta seda tegi?
„Maaleht ei ärrita, ei hirmuta,“ tavatses Agu tihti öelda. Sest maainimestele mõeldud leht pidi olema usaldusväärne, soliidne, maalähedane mõttelaadilt ja tegudelt.
„Hea inimestetundjana oskas see mees oma dirigendikeppi maalehtlaste orkestri kohal viibutada nii osavalt, delikaatselt, et ka viimane viiul ses okrestris tundis end äärmiselt vajalikuna,“ räägib ajakirjanik Silja Lättemäe.
„Agu on oma olemuselt hea südamega, hoolis inimestest ka siis, kui polekski pidanud, tegi palju asju ise ära, ehkki poleks vaja olnud,“ toob esile Muhu põhikooli direktor, endine kolleeg Andres Anton.
„Teadagi on ju kõik pikad ilusad mehed head suhtlejad, kõvad tantsumehed, hullud reisihuvilised, äärmiselt uudishimulikud, kõvad sekeldajad ja korraldajad. Parasjagu edevad ja laia joonega, lahterdavad seelikuid ja pükse, hoiavad suurt peret hellalt, aga kindlalt peos ning on kõige selle kõrval uskumatult õrnahingelised. Kardan, et selline on ka Agu,“ meenutab kunagise kirjastuse Maalehe Raamat direktor Signe Siim.
Mis on siis need traditsioonid, mis sündisid Agu Veetamme kui vastutava väljaandja taktikepi all? 1994. aastal Maalehe juurde asutatud raamatukirjastuse arendamine oli talle eriti südamelähedane.
„Tegime mitmeid kahtlemata kirjanduslukku jäävaid raamatuid nii koos kui kumbki omasoodu. Mõnikord võitsime kasumis, mõnikord maines, aga tagantjärgi raamatukatalooge sirvides on uhke tunne,“ räägib Signe Siim. Ta toob esile, et raamatuid kirjastades õpetas Agu aru saama, ära tundma ja leppima igasuguste inimeste ja ilmavaadetega, kasvatas tolerantsi ja näitas, kuis nurkade maha lihvimine hääd teeb. „Isegi kakelda temaga oli vahva – tal on jõudu ka kõige vastikumates situatsioonides härrasmeheks jääda,“ räägib Siim.
Algus pandi Agu algatusel ka Maalehe ja hiljem ka Maakodu reisidele, mis kestavad tänaseni. Üks kauaaegsemaid reisijuhte, ajakirjanik Annika Poldre rõhutab, et Maalehe lugejate jaoks oli see suur vedamine, et Agu Veetamm oli (ja on) kirglik rännumees.
„Agu oli selle suure ettevõtmise mootor ja ideede generaator ning asi arenes jõudsalt, kogudes üha enam populaarsust. Mitte ainult reis, vaid ka telesaade, reisi erileht, Maalehe laulik, reisiliste kokkutulekud,“ loetleb Annika. Lisades, et ega vähemtähtis pole Agu mõte, et nende reisidega saavad lehetegijad ja lugejad omavahel tuttavaks – selles kokkukasvamises oli ettenägelikku tarkust!
Lisagem siia juurde, et Agu Veetamme ajal algatati Maalehes mitmeid projekte, näiteks konkursid „Edukas talu“ ja hiljem „Aasta põllumees“.
2000. aastal riskis ta aga kirjastuselt Perioodika üle võtta senisest riiklikust toetusest ilma jäänud ajakirjad Maakodu ja Põllumajandus, millest sai kohe Maamajandus. „Mõlemad ajakirjad olid siis väga õnnetus seisus – ilma Maalehe toeta ei ilmuks Maakodu enam ammu. Agule läks korda ka ajakirja sisu – tema julgustusel sündisid näiteks siiani vastu pidanud mõisalugude sari ja ka meie mahukas kevadine erinumber Suvi Aias,“ kinnitab Maakodu peatoimetaja Meeli Müüripeal.
Agu ideedest said alguse ka Maalehe simmanid Jüri-Jaagu taluõuel Eesti Vabaõhumuuseumis.
Praegu töötab juubilar Keila Lehe toimetajana ja juhib kirjastust Kadmirell. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) auliikmeks valiti Agu Veetamm 2006. aastal ja Maalehe laureaaditiitli pälvis ta eelmisel aastal.
„Palju õnne sünnipäevaks!“ soovib Maalehe pere.
