Leitud! Geenivariant, mis kasvatab paksud juuksed ja väikesed rinnad

Pardis Sabeti uurimisrühm otsis juhuslike mutatsioonide tõttu tekkinud geenivariante, mis tekitasid kasulikke omadusi ning hakkasid seetõttu inimeste hulgas levima. Aasias tekkinud mutatsioon aitas inimestel kohaneda sooja kliimaga, näitasid Cambridge´i ülikooli geneetikud.

Sabeti uuris maailma eri piirkondadest pärinevate inimeste genoome ning tegi kindlaks 412 DNA-piirkonda, mis on läbi aegade allunud looduslikule valikule. Need peegeldavad kõige olulisemaid muutusi Homo sapiensi evolutsioonis viimase 40 000 aasta jooksul – ajal, kui lahkusime Aafrikast ja levisime teistesse maailmajagudesse. Nüüd on vaja teada saada, millal mutatsioonid tekkisid ning milliseid muutusi tekitasid, kirjutab Novaator.ee.

Sabeti uuris geeni EDAR, mis kodeerib rakkude membraanis asuvat valku ektodüsplasiini retseptorit A. Üks selle geeni variant – EDAR 370A on olemas ainult osadel Ida-Aasia elanikel ja Ameerika põliselanikel. Geenivariandi tänapäevase leviku põhjal arvutas Sabeti välja, et mutatsioon tekkis Hiinas ligikaudu 30 000 aastat tagasi.Seejärel liikusid seda kandvad inimesed Beringi väina kaudu Ameerikasse.

Uurija viis geenivariandi laborihiirtesse. Geen tekitas närilistel terve hulga muutusi – nende karvad olid jämedamad, käpapadjanditel leidus palju higinäärmeid ja emastel hiirtel olid väiksemad nisad. Sarnased nähtused esinevad ka sama geenivarianti kandvatel asiaatidel.

Nii on raske öelda, mis muutis selle mutatsiooni kasulikuks. Muutlikus kliimas võis kasulik olla kord üks, kord teine geenimõju.

Näiteks võis suurem hulk higinäärmeid aidata kolmekümne tuhande aasta taguses niiske ja sooja kliimaga Hiinas paremini hakkama saada. Kütid ja korilased rändasid palju ning said seda teha ainult siis, kui suutsid enda keha piisavalt jahutada.

Oma rolli võis mängida ka suguline valik. Naiste tihedad ja paksud juuksed ning väikesed rinnad võisid olla eriti ihaldusväärsed.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.