Just nii on see simunapäeval ehk 28. oktoobril Võru ja Setumaa piiril, kus juba hallidest aegadest peale on peetud Lindora laata.

Muiste kaubeldi seal ainult hobuste, lehmade ja lammastega. Veel paarkümmend aastat tagasi, kui Vastseliina mees Ivar Traagel Lindoral käima hakkas, oli see väike ja armas laat.

“Meie ja naabervalla elanikud käisid siit hommikul läbi. Ostsid lambaliha, kartulit või isekootud kindaid. Puhtalt maalähedane kaup. Setud laulsid. Keskpäevaks oli kõik läbi,” pajatab Traagel, kes on ka Lindora laada peakorraldaja.

Eelmisel neljapäeval pakkisid aga viimased kaupmehed Lindora metsa vahel oma kauba kokku alles kella nelja paiku õhtupoolikul.

Lindora laat hakkas paisuma viis aastat tagasi, kui laadaplatsi vallutasid pulstimüüjad. Eelmisel neljapäeval külastas seda metsalaata juba tublisti üle
10 000 inimese.

Arvestades, et Lindora laat kestab kõigest pool päeva, annab ta külastajate rohkuse poolest silmad ette teistele Eestimaa laatadele.

Teksad Hauka laadalt

Kui Lindora välja arvata, peab Hauka laat ennast kõige pikema ajalooga laadaks Eestis. Seda hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel.

Tegu oli Antsla Tarbijate Kooperatiivi laiendatud müügiga, kus kooperatiiv kogus laada ajaks defitsiitset kaupa.

“Varuti teksapükse ja autokumme,” teab praegune peakorraldaja Aigar Grihin.

Männimetsa all löödi putkad üles, kooperatiivi igal kauplusel oli oma väljapanek. Valmisriiete kauplus näitas moedemonstratsioonil, milline on sügisel uus koolivorm.

Rubla lõpuaastatel jättis kooperatiiv laada ära. “Viie meetri peal oli kolm purgisuppi, siis ei olnud ju midagi müüa,” naerab Aigar Grihin.

Uuesti läks asi lahti 1994. aastal. Sellest ajast peale hõivab Hauka laat kaks päeva kogu Antsla linna, võttes juba messi ilme.

Kuigi Tallinna külje all hakati Luige laata praegusel kujul pidama 1998. aastal, ulatavad ka tema juured Haukaga samasse aega.

“Kui Eesti NSV sai jälle viis aastat vanemaks, tegime uue loomanäituse,” räägib Luige laada peakorraldaja Koit Põld Eesti Tõukarja osaühingust. Eesti Tõukari korraldab kahte laata: “Luige kevad” ja “Luige sügis”.

“Kaheksakümnendate lõpus hakkasime ilusamat lehma, siga ja hobust valima. Toimusid hobuse- ja pullioksjonid,” ütleb Põld.

Aastatuhande vahetusel korraldati Luigel korraks ka looma- ja linnulaat. Kuna ostjaid ei olnud, jäi see paraku ainsaks.

Sellest hoolimata, et loomade ostjaid annab Luigel tikutulega otsida, on neid, kes tahaksid Eestis kasvatatavaid koduloomi oma silmaga näha, pealinnas piisavalt palju.

Luige sügislaadal näidataksegi peaaegu kõiki meil kasvatatavaid koduloomi ja -linde, isegi karusloomi.

Kauplemine käib aga sootuks muuga. “Seemnest Soome saunani, nagu meie hüüdlause on,” ütleb Koit Põld. “Meil ei ole riidekaupa, meil ei ole jalanõusid, meil ei ole vanavara. On puud ja põõsad, aiamööbel. Kõik õuna-, pirni- ja ploomi-, kartuli- ja teraviljasordid.”

Paarisajast müüjast alla poole pakuvad käsitööd. Vorsti ja talusingi pakkujaid on paari-kümne ringis.

Lehmad ja sead kadunud

Türi lillelaadaga alustati 1978. aastal. Tänavu külastas seda kevadiste aiatööde magusaimale ajale sätitud laata üle
30 000 inimese.

700 müüjat, nende seas aiandusfirmad ja puukoolid, pakuvad istikuid, taimi, aiatöövahendeid, aga ka käsitööd.

Lillelaada peakorraldaja Eino Sepa sõnul peatub müügileti iga meetri ees kolme laadapäeva jooksul kümme inimest.

Ühelgi teisel Eestimaa laadal ei kuule nii palju rootsi keelt. Tänavu oli Türil oma kaks tuhat rootslast.

Vastseliina maarahva laat sai alguse 16 aastat tagasi. Kui esimestel aastatel ammusid laadaplatsil veel lehmad, ruigasid sead ja määgisid lambad, siis nüüd on nemad sealt kadunud.

1995. a oli Vastseliina laadal 113 kauplejat, tänavu juba 524, müügikohti aga lausa 731.

Eesti kõige suurem laadakorraldaja on siiski OÜ Jäneda Mõis. Nemad korraldavad tervelt kolme laata: Eesti talupäevi ja Jäneda sügislaata ning aia- ja lillepäevi.

Esimesed algasid 19 aastat tagasi, viimane — sügislaat — saab tuleval aastal neljaseks.

Talupäevade külastusrekord jäi kolme aasta taha. Siis käis Jänedal 35 000 inimest. Tavaliselt jääb see arv 10 000–15 000 vahele.

Kõige enam, 160, oli tänavu taimede pakkujaid, umbes sama palju oli pulsti ja muu tehasekauba müüjaid, talutoodangut pakkus 90 inimest.

“Viimased kaks aastat on hakanud suured poeketid laatadel käima,” tõdeb peakorraldaja Aini Sildvee.

Laada õnnestumine sõltub suuresti ilmast. Ainus kord, kui Palamuse laada korraldajad pidid miinusesse jääma, oli 2005. aasta vihmane sügis.

Edu tagab taevaisa

“Ma kuulsin tänavu ise, kuidas räägiti, et küll on kihvt üritus,” naerab vallavanem Urmas Astel. “Maksa 30 krooni ja kuula terve päev Apelsini. Mida veel tahta!”

Paunvere väljanäitust saadab alati ulatuslik kultuuriprogramm. “Hommikul kümnest õhtul kuueni paneb puhkpill, Aav on laval ja Apelsin mängib. See on meie ideoloogia,” tunnistab Urmas Astel.

Kultuuriprogramm on oluline ka Vastseliina maarahva laada korraldajatele. Laada
600 000kroonisest eelarvest kulub kultuurile 140 000.

Kultuur, mida Hauka laadal pakutakse, on veidi teistsugune. “Eesti Pagar on viimased aastad korraldanud leivakastide otsa ronimise võistlust,” tutvustab Grihin. “Sel aastal tegid Subaru mehed aja peale autoratta vahetust. Pärast toimub laululava pargis romuralli.”

Kuid adrenaliini süstiv romuralli ja õhtused bändid on juba piletiga üritus, mida tarbijate ühistu ise ei vea. “Seda korraldab Arvo Vardja Tallinnast,” selgitab Hauka laada peakorraldaja.

Vastseliina maarahva laat ja Hauka laat on kaks suurt üritust, mille külastamiseks pole vaja piletit soetada. Põhjus on lihtne — Vastseliinat ja Antslat on raske kaheks laadapäevaks sulgeda. Kuidas sa kontrollid kellegi väidet, et ta tahab mitte laata, vaid linnakest ennast külastada.

Seetõttu ei oska kummagi laada korraldajad täpselt öelda, kui palju rahvast neilt läbi käib. Vastseliina omad on tipptunni ajal laadamelu taevas rippuvalt helikopterilt pildistanud. “25 000 inimest peaks kahe päeva jooksul olema,” pakub Vastseliina maarahva laada peakorraldaja Ivar Traagel.

Kuigi pulstimüüjad häirivad paljusid laadalisi, ei saa korraldajad nendeta paraku läbi.

Ilma pulstimüüjateta ei saa

“Poola–Leedu kaup on selleks, et väljanäitust korraldada ja kultuuriprogrammi ellu viia,” ütleb Palamuse vallavanem Urmas Astel.

Mõni aasta tagasi suruti pulstimüüjad Paunvere laada keskosast staadionile. “Tõime turvafirma ja transportöörid, et tõrkujate autod ära vedada,” sõnab vallavanem. Õnneks neid vaja ei läinud.

Võitlus nn pulstimüüjatega käib ka Vastseliinas.

Viimasel viiel aastal on Ivar Traagelil õnnestunud pulstimüüjad maarahva laada kõige kuumemast kohast, nn käsitööpargist välja tõrjuda.

Pulstimüüjate tõrjumisega on aktiivselt tegeldud ka Türi lillelaadal. Nende jaoks on kohamaks poole suurem kui aiakraami ja käsitöö müüjatel.

Kui lillelaada pikkus on kokku 3,5 km, siis pulstimüüjate front moodustas sellest tänavu vaid kümnendiku. “Nii väikest numbrit pole varem olnud,” rõõmustab peakorraldaja Eino Sepp.

Ainus suurtest laatadest, mille korraldajad pulstimüüjaid üldse ligi ei lase, on Luige kevad- ja sügislaat. Aga see tuleneb ajaloolistest põhjustest. Kui omal ajal Luige laadaga alustati, tegutses Tallinnas veel kuulus Kadaka turg. Korraldajate arvates polnud mõtet sellega konkureerima hakata.

Eesti suurtest on üksnes Hauka laat Poola–Leedu dresside ja tossude nägu. Umbes pooled kauplejad pakuvad seal pulste ja muud tööstuskaupa.

Mida toob tulevik?

“Me ei suuda ehk samaväärset kultuuriprogrammi vedada,” tunnistab Palamuse vallavanem Urmas Astel Paunvere väljanäituse tulevikust rääkides.

“Kas me suudame üldse rohkem inimesi vastu võtta ja kas sellel on mõtet?” küsib Astel. Liiati kui vallavalitsuse jaoks pole kasumi teenimine eesmärk.

Vastseliina laata 15 aastat juhtinud Ivar Traagel tunnistab, et hakkab väsima. “Meil kipuvad ideed otsa saama.”

Traageli sõnul on ta korduvalt laadatoimkonda noori kutsunud. “Tulijaid ei ole.”

Eelmise neljapäeva hommikupoolikul, kiirest tööpäevast hoolimata, käis Lindora metsast läbi üle kümne tuhande inimese. “Mis saab kahe aasta pärast, kui laat on laupäeval?” küsib Traagel.

Kui viimaste aastate trend jätkub, saabub Lindorale hulga rohkem inimesi. Viisteist tuhat on siis ilmselt naljaasi.

Ehkki suuremate laatade eelarve ulatab miljoni kanti, saab Eesti kõige odavam, Lindora laat, hakkama kõigest 25 000 krooniga.

Eesti suurimad ja kuulsamad laadad

KestvusKülastajaidKauplejaidKorraldaja 
 (päevades)(maks) (maks)
Paunvere117 500860Palamuse vald
Hauka 225 000650 Antsla TÜ
Vastseliina225 000524Piiskopilinna SA
Lindora0,510 000400Piiskopilinna SA
Luige kevad2  Eesti Tõukari
Luige sügis230 000200Eesti Tõukari
Türi lillelaat340 000800Türi AMS
Türi sügislaat110 000 Türi AMS
Talupäevad235 000400OÜ Jäneda Mõis
Aia- ja lillepäevad325 000300OÜ Jäneda Mõis
Jäneda sügislaat110 000300OÜ Jäneda Mõis