“Kui poes pakendite pealt lugeda, mis säilitusained toidus on, ajab see hirmu nahka,” ütleb kahe- ja nelja-aastase tütretirtsu ema. “Õnneks ei ole meil allergiat ega muid haigusi, aga lastele tahaks ikka puhast toitu pakkuda.”

Kartulid, porgandid ja sibulad saab noor pere Võrumaal elavate sugulaste käest. Suvekodus kasvatatakse ka natuke aiavilja ja õunu, kuid kevadeni neid ei jätku. Mõnesaja meetri kaugusel asuvas Konsumis ja Maximas on aga kodumaise mahekauba valik hõre.

Kui noor naine spordiklubis trennikaaslase käest kuulis, et värsket mahekaupa on võimalik koju tellida, otsustas ta proovida. “Hind ei hirmuta, kuigi olen kodune, abikaasa suudab meid üleval pidada,” lisab ta aknast välja pimedusse kiigates.

Tootjad ühinevad kaubaringi

Tänavalaterna valgusvihus peatub helesinine Peugeot’ buss. Uks avaneb ja paljastab pappkaste täis sisu. Taluperenaine Kaja Kesküla ulatab sealt Kaidi Tellerile kasti teravatipulise kapsa, lihaveise- ja tallehakkliha, munade, selleri ja hapukapsaga.

Kaja Kesküla kasvatab Võrumaal Alt-Lauri mahetalus poolteisel hektaril mitmesuguseid köögivilju. Aastaid tagasi sai selgeks, et maheviljade eest parema hinna saamiseks tuleb ise samuti müügiga tegelda, sest ökopoodide tellitud kogused jäid kasinaks. Ehkki Alt-Lauri talus on ka talupood ehk võru keeli talopuut, külastavad seda peamiselt turistid.

Kaubaring paistis algul uitmõttena, kuid kolm aastat tagasi septembris oli Tartus viis inimest valmis Alt-Lauri talu toodangut ostma. Jutt levis ja klientide arv hakkas hoogsalt kasvama.

Praegu saadab Kaja Kesküla e-kirjaga värsked pakkumised 220 inimesele ja kahel õhtul nädalas võtab ta ette sõidu Tartusse, et kraam tellijatele laiali vedada. Lisaks oma toodangule on tal kaasas veel paarikümne ümberkaudse talu ja tulundusühistu Eesti Mahe pakutav.

“Koostöö tootjate vahel on tähtis, kui kogused on väikesed või ei ole laia sortimenti,” märgib Alt-Lauri perenaine. “Mõistlikum on viia ühe autoga kõigi kaup, kui et igaüks sõidab eraldi.”

Tartu kaubaringil müüakse kõige rohkem kartulit, porgandit ja kapsast, aga suvel läks hästi ka spargelkapsas ja pastinaak. Mahedat rukkijahu ostavad koduleiva küpsetajad lausa kümne kilo kaupa. Kui väikelinnas või maal ei ole sellisel kaubaringil nõudlust, siis suuremates linnades on huvilised olemas, eelkõige noored emad.

Ent tootjate kõrval on hakanud ühisturustamist korraldama ka maatoidu entusiastid.

Tartuga sarnast kaubaringi käivitab praegu Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse konsultant Krista Habakukk, kuid seda Internetis. Paar nädalat tagasi sai üles e-poega veebileht www.maatoit.ee, kus on väljas pakutavate toodete hinnakirjad. Praegu saab tellida liha, mune, teraviljatooteid, köögivilju, moose ja mett.

Tootjad leiti tulundusühistu Eesti Mahe kaudu, sest soov on pakkuda eelkõige mahekaupa, aga kui mingis valdkonnas mahedat ei ole, siis kohalikku, väiketootjate eripärast toitu. Kõige eripärasem toit on jaanalinnuliha ning sellest valmistatud vorst ning sink.

E-poes on Eesti Mahe toit

Kui veebilehe kaudu tellimus teha, tuuakse tellitu kindlal nädalapäeval koju kätte. Tähtis on ka see, et toit jõuab taluniku juurest tarbijani loetud tundidega ega seisa või närbu kusagil nurgas.

Kuigi Pärnus on ka turg, arvab Habakukk, et nende kaubaringile on siiski nõudlust. Ta teab oma kogemustest, et turul mahekaubaks nimetatu ei pruugi alati mahe olla.

“Kuna oma e-poes võtame kauba Eesti Mahe kaudu, siis on teada, et tegu on tunnustatud mahedate toodetega,” kinnitab ta. “Pärnus on ka kaks ökopoodi, aga neil on väiksed ruumid ja kumbki ei paku lahtist kaupa.”

Edaspidi tahetakse teha ka jaotuspunkt nende jaoks, kes ei taha, et neile kaup koju tuuakse. Enne tuleb aga kaubaring ja veebileht korralikult käima saada. Habakukk nimetab praegust veebilehte poolfabrikaadiks, mis areneb koos tarbijaga. Oodatakse nii uusi väiketootjaid kui ka toidu sööjaid.

“Ma olen ääretult õnnelik, et meil on praegu masu aeg,” ütleb Krista Habakukk ootamatult. “Kui ei oleks majanduslangust olnud, oleks talukauba ühisturustamine edasi lükkunud.”

Veebipoed töötavad vaid linnades

Pärnakate tehtud veebileht pole kaugeltki ainus. Heast toidust lugu pidavad Kuusalu vallas elavad ettevõtlikud naised Sirkka Pintmann ja Irena O’Connell käivitasid vabast ajast ja tahtest juba aprillis veebilehe www.maakaup.com.

“Tahame süüa puhast toitu,” toob Irena O’Connell välja peamise põhjuse. Selleks et toidukorv kokku saada, pidi ta varem sõitma kolm korda nädalas Tallinna eri osadesse toiduainete järele. Praktilisest vajadusest tekkis mõte koondada pakkumised ühte portaali kokku. Kasutades tasuta veebilahendust, valmistati kodulehekülg.

Algul otsiti kauba pakkujaid kuulutustelehest Kuldne Börs ja Soov. “Talunikud ei uskunud meid algul eriti ega võtnud väga tõsiselt,” lisab O’Connell. Nüüdseks on aga tekkinud püsitootjad ja ka püsiostjad.

Maakaup.com-ist saab osta peaaegu kõike: juurvilja, piimatooteid, liha, kala, mune, helbeid, jahusid ja küpsetisi. Aga soov on valikut laiendada ja seetõttu oodatakse moosi, mahla, hapukurgi ja -kapsa pakkujaid.

Lisaks toidukraamile pakutakse ka näiteks mesilasvahast käsitsi valmistatud küünlaid, kasevihtasid ja kudumeid.

Maakaup.com-i puhul ei ole pearõhk mahetoodetel, sest väiketootjad kasutavad nagunii väga vähe kemikaale.

Interneti kaudu tellitud kauba saab kenasti komplekteeritult kätte järgmise nädala kolmapäeval, kui kaubaauto peatub teatud kellaajal Tallinnas kindlates kohtades. Nagu Tartuski, nii on ka Tallinnas võimalik kaubakorv koju tellida, makstes kohaletoimetamise eest natuke lisaks.

“Selline veebileht töötab linnas ega ole sobilik maale,” märgib Irena O’Connell. Maal kasvatatakse toit ise või ostetakse naabri käest.

“Meil on ka missioon toetada ja hoogustada kohalikku väiketootmist,” lisab ta veel ühe aspekti. Seetõttu ei kaubelda talunikuga hinna üle ja makstakse nii palju, nagu talunik küsib. Toidu ostja jaoks läheb sellele hinnale juurde vaid ladustamis- ja transpordikulu.

Sööja ostab kapsad juba enne külvamist

Pärast Maakaup.com-i edukat algust käivitasid Sirkka Pintmann ja Irena O’Connell kohaliku algatusrühma abil Kuusalus OTTi ehk süsteemi “Otse tootjalt tarbijale”, millest Maaleht on juba kirjutanud.

Kui Maakaup.com vahendab talukaupa linnainimestele, siis suvise Prantsusmaa reisi järel tekkis naistel seal nähtu põhjal mõte viia tootjad ja tarbijad ka reaalselt, ilma vahendajateta kokku. Nii saavad tarbijad teada, kes ja kus on su toidu kasvatanud ja kasvatajadki kuulevad vahetut tagasisidet.

Tulevad ju OTTi puhul väiketootjad kindlal nädalapäeval ja kellaajal Kuusalu katlamaja platsile kokku, olles kaasa võtnud nende käest eelmisel korral või Interneti kaudu tellitud kauba.

Eesmärk on, et tarbija sõlmib tootjaga lepingu kuueks kuuks või aastaks ette, kui tihti ja mitu kapsast ta tahab osta. Siis teab kasvataja juba kevadel, mitu kapsataime maha istutada. Sellise lepingu puhul poleks ka kohapeal enam vaja raha vahetada, sest kapsad on juba ette ära ostetud.

“Tarbija mõtleb reeglina lühikeses perspektiivis,” muretseb Sirkka Pintmann. “Meie ülesanne on aidata tarbijal mõelda rohkem tootja peale ja tunnetada, et meie ühine tegevus toetab tootja arengut.”

“Minu Eesti” mõttetalgute raames sündis ka Eesti toidu ära söömise selts. “Tahtsin ammu maatoitu süüa,” selgitab selle esisööja Veiko Potisepp. Praeguseks on soojad suhted mõne Kernu kandi talunikuga, kelle juurest seltsi liikmed külakorda igal neljapäeval toidu-kraami toovad.

Eesti toidu söömise selts

“Meil ei ole tootjad ja tarbijad,” muigab Potisepp. “Kõik on inimesed.”

Inimlikud suhted viisid ka selleni, et paarikümnest perest koosnev seltsirahvas käis ühe taluniku juures kevadel abiks kartuleid maha panemas ja sügisel üles võtmas. Lisaks saadi võimalus kasutada maad ja seal endale juurikaid kasvatada.

“Kõige olulisem on lugu toidu ümber,” toob Veiko Potisepp välja talunikult saadud toidu eelise anonüümse poekauba ees. Igal linnainimesel ei ole ju enam maal sugulasi, kelle juurest aiavilja tuua. Aga ka tavaline porgand maitseb paremini, kui tead, kes, kus ja kuidas on selle kasvatanud.


Kehtnas tekitas talukauba müük paksu verd

Kevadel toimus Kehtnas kahel päeval laat, kus müüdi toidu-kraami ja riideid-jalatseid, nagu laadal ikka. Inimestel oli meel rõõmus, et sai soetada värsket ja soodsa hinnaga kaupa.

Kohalikes kauplustes tõmbas laat mõneks päevaks käibe kinni ja vedas volikoguliikmetest poeomanikel suu viltu.

Asi läks nii kaugele, et 27. aprillil saatsid kuus kauplust Kehtna vallavalitsusele karmi kirja, kus taunisid laada pidamist.

“Nad ei tahtnud konkurenti näha. Väikese koha asi,” ütleb Kehtna valla majandus- ja arendusnõunik Jaak Vitsur. “Laadal olid toidukaupade hinnad veerandi võrra odavamad ja kaup värske. Riided ja jalanõud olid ka odavamad ja moodsamad kui need, mis mitu aastat poes tolmunud.”

Volikogus hakati lausa rääkima, et laada tõttu jäi vallal osa tulumaksu saamata ja asja ümber paisus kisa päris suureks.

Vitsur saatis majandusministeeriumisse järelepärimise ja sai vastuseks, et kohalik omavalitsus võib laada korraldamiseks loa välja andmata jätta vaid siis, kui üritus häirib kohalike elanike rahu.


Talukaupa vahendavad veebilehed

- www.maakaup.com-i veebilehelt tellitud talutooted tuuakse kord nädalas Tallinnas ja Viimsis asuvatesse kaubajaotuspunktidesse.

- http://tagurpidilavka.wordpress.com – väiketalunikelt toodud värskeid vilju müüakse Tallinnas kindlatel päevadel teatud kohtades.

- www.maatoit.ee veebilehe kaudu on Pärnus võimalik tellida kord nädalas mahe- või kohalik toit otse koju.

- www.maheklubi.ee koondab infot mahekaupu vahendavate poodide kohta.

- www.elavtoit.ee portaal viib kokku toidu tootjad ja tarbijad.

- www.laat.ee on laadaplats Internetis, mis viib kokku väiketootjad ja tarbijad.