Loomasõbrad soovitavad ilutulestikku paugutada vaid ühel korral – vana-aasta õhtul

Aastavahetuse ilutulestikuga kaasnevat müra pelgavad nii koerad-kassid kui metsloomad, pannes nad ettearvamatult käituma ning tekitades neile stressi. Üha rohkem on inimesi, kes loomade kära- ja müratundlikkust teadvustavad.

Pühad on rutiini armastavatele koduloomadele stressirohked. Igapäevast režiimi rikub juba see, et võõrad inimesed käivad aina edasi-tagasi ja igal pool on meelierutavad toidulõhnad.

"Ärgem tehkem seda aega neile veelgi raskemaks", kutsub üles loomaarst Tiina Toomet. Igapäevaelu võiks olla nii tavaline kui alati – jalutuskäigud, mängud, toit ja kõik muu.

Kartlikul loomal on kõige parem kodus. Teda ei maksa külla kaasa võtta või veel vähem ilutulestikku vaatama viia. Õues, kindlasti rihma otsas, tuleks käia varakult enne ilutulestiku algust. Kunagi ei tea, millal mõni entusiastlik püromaan selja taga paugutama hakkab.

Loomade varjupaigad täituvad tavapärasest enam just aasta algul kodunt ära jooksnud lemmikutega. Kuna enamik loomadest ei ole harjunud raketipaukudele omase ootamatult valju müra ja valgusesähvatustega, satuvad nad ilutulestiku ajal kergesti paanikasse ja võivad käituda ettearvamatult ning omanike järelevalve alt põgeneda.,

Luba ketikoer tuppa

Loomasõbrad on koondunud Facebooki kampaania "Pauku ei tee" juurde ning loonud ka ürituse, kus kutsuvad üles juhuslikku paugutamist vältima. Grupi loojad peavad õigeks, et pauku tehtaks vaid ühel korral – vana-aasta õhtul.

Saluudi laskmise ajaks soovitab Eesti Loomakaitse Selts lisaks väiksematele koduloomadele tuppa lasta ka ketikoerad, et nendeni jõudev müra oleks väiksem. Loom tunneb end turvalisemalt kui ka inimene ilutulestiku toimumise ajal tema juurde jääb.

Juhul, kui loomal puudub mikrokiip, tuleks loomaomanikul kinnitada koera või kassi kaelarihmale enda kontaktandmed. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ning teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Ilutulestikku võib süüdata vaid lähedalasuvatest inimestest ja loomadest ohutus kauguses, vältimaks võimalikke vigastusi. Mahajäävad tükid tuleb pärast tulevärki kokku korjata, et loomad neid kogemata ära ei sööks või nendega endale muul moel viga ei teeks, kuna ilutulestiku raketid sisaldavad mitmeid kemikaale.

Allaneelatult võivad raketid esile kutsuda oksendamist ja kõhuvalu, aga ka kõhulahtisust. Raskematel juhtudel võivad need tingida värinaid, tõmblusi ja krampe, neerupuudulikkust, kollatõve, luuüdi muutusi ja hingamisraskusi, näopiirkonna ja suu põletust ning silmade ärritust. Ilutulestiku allaneelamisel ei tohi lemmikloomal oksendamist esile kutsuda!

Kuidas oma kartlikke lemmikuid aidata?

• Kui sul on kogemus, et õuekoer kardab ilutulestikku, ära jäta teda uusaastaööks hoovi, aedikusse või ketti. Loom võib endale haiget teha või põgeneda ning järel lohisev kett võib saatuslikuks saada.

• Pikemad jalutuskäigud planeeri valgesse aega. Kui jalutuskäigul kuuled raketi heli, võiks käepärast olla maius või koera lemmikmänguasi, mida loomale pakkuda.

• Toas olles taga loomale koht, kuhu peituda (pesa, kohev tekk, korv, kast, mööbliese); hoia tema läheduses mänguasju ja looma lemmiktoitu või spetsiaalseid toitu mahutavaid mänguasju (toidupallid, kongid).

• Kui avastad, et kass on end kuskile peitnud, siis las jäädagi nii, ära meelita ega tiri teda oma peidukohast välja. Sel moel põhjustad veelgi rohkem pinget. Võid panna tema lähedusse pisut lemmiktoitu.

• Kui sul on kodus mitu looma, kes kõik on kartlikud, siis tasuks nad võimalusel eraldada ja tagada igaühele oma vaikne nurgake mugava pesa, lemmiktoidu ja veekausiga.

• Pisinärilistel ja lindudel kata vähemalt pool pesa tekiga ning kasuta rohkelt allapanumaterjali, et võimaldada varjumist. Samuti ära unusta toitu ja vett.

• Tõmba akendele ette katted. Jäta raadio või televiisor mängima, et summutada helisid. Helivaljus olgu tavapärane või veidi valjem.
• Kui sul on aega, hakka juba varakult, näiteks mõni kuu varem harjutama looma ilutulestiku helidega, kasutades näiteks videoid või helisalvestisi, pakkudes samal ajal loomale maiustust või mängimiseks tema lemmikmänguasja ja mängi koos lemmikuga. Sellised sessioonid võiksid algul olla vaid mõneminutised ja järk-järgult pikeneda, samuti reguleeri helivaljust. Eesmärk on seostada halb elamus hea elamusega ja niimoodi lepitada koera uue olukorraga.
• Ignoreeri väljast kostvat müra, püüa loomaga mängida ja vaata, kas tekitad loomas huvi enda ja eseme vastu. Kui jah, siis tegele ja mängi loomaga, kuid ära sunni teda vägisi mängima. Ära näita välja, et ka sulle on müra häiriv. Loom tajub sinu pingeid ja muutub veelgi närvilisemaks. Samuti ei tasuks looma liigselt kaisutada, hellitada ja temaga nunnutaval hääletoonil rääkida – selline käitumine kinnistab hirmutunnet veelgi.

• Tuge võib leida sõpradelt või tuttavatelt, kellel on koer, kes saab hästi läbi ka sinu koeraga ning kes on ilutulestiku suhtes ükskõikne. Su koer võib temaga koos olles mõista, et pole põhjust muretseda.

• Abi võib saada ka rahustavatest preparaatidest. Näiteks palderjani, basiiliku, salvei ja vetiveri eeterlikel õlidel põhinev aroomiteraapiline PetRemedy omab rahustavat toimet, on looduslik ja ei ärrita nahka ning on kasutatav nii õhku, esemetele ja riietele piserdatava spreina kui ka seinakontakti ühendatava adapter-difuuserina.

• Kui siiski tundub, et eelnimetatud meetmetest ei aita, võiks pöörduda väikeloomaarsti või loomade käitumisterapeudi poole.

Soovitused koostas loomaarst Sigrid Lapp.