29.04.2011, 09:00
Maailmarändur Relve: Igal hommikul olen valmis teele asuma
Mis sunnib Hendrik Relvet kusagil pärapõrgus päevade kaupa higist märjana, mudase ning haisvana neljakümnekraadises palavuses ringi rändama?
FOTO:
Küsin Hendrik Relvelt midagi niisugust, mida juba ammu olen tahtnud teada. Kas tema on Eesti kõigi aegade suurim rännumees? Või, nagu vanasti temasuguste kohta öeldi – maadeuurija? “Mõned seesugused maadeuurijad on olnud minu lemmikud ja küllap ka põhjus, miks üldse nii palju olen rännanud. Need on olnud ennekõike XIX sajandi suured rännumehed ja avastajad, nagu Livingstone, Stanley, Burton, Mikluhho-Maklai ja paljud teised. Lugesin lapsepõlves väga palju, vanaisal oli suur raamatukogu, mis seisis pööningul kaootilises segaduses. Seal oli kõike: sari “Maailma maad ja rahvad” ning muud.” Relve meelest poleks õige panna rändamist ühte patta turismiga. “Olgem ausad – inimene, kes läheb Euroopast või USAst maailma tagumistesse kolgastesse, tahab end küll kangeks maadeuurijaks pidada, aga eks ta ikka turist ole.” Relvet ennast sunnib tagant sügav huvi neist kaugetest paikadest otsida seda, mis veel säilinud on sellisena, nagu see oli sajand-poolteist tagasi.