Seda raamatut ei tule päris kindlasti. Sellest ei saa asja mitmel põhjusel.

Esiteks pole mul öelda midagi sellist, mis trükimusta võiks väärt olla. Heal juhul ma vaid kordaksin teiste varasemaid mõtteid.

Teine põhjus kirjutamast loobuda on see, et memuaare kirjutades peaksin väga palju ütlemata jätma. Aga milleks hakata rääkima, kui sa ei saa rääkida?

Või nagu ütles keegi: ausameelseid mälestusi saab avaldada ainult kas anonüümselt või pos­tuumselt. Ühesõnaga: ma tean liiga palju, et seda kõike avalikult teada anda.

Mis jääb sinust maailma maha?

Imetajate kombe kohaselt – järeltulev sugu. Andsin neile kaasa elu aabitsatõed ja lasksin siis võimalikult vara ise maailma avastama hakata.