Niisuguseid küsimusi saadavad Targu Talita lugejad meie toimetusse alatasa, lisaks aastast aastasse korduvad probleemid, mis tekivad kasvuhoones kasvatatavate köögiviljade või lillede puhul.

Toimetus jääks küsijale vastuse võlgu, kui meil poleks abiks tänavust Maalehe laureaati, suure teadmistepagasiga ja väärtuslike praktiliste kogemustega taimekaitse eriteadlast Väino Pallumit.

Paljud hädasolijad läkitavad meile purke ja karbikesi küll iseäralike kahjurite ja nende vastsetega, küll moonutatud välimusega taimeosi.

Vahel on saadetis teel olles riknenud või sisaldab fotole lisatud kaaskiri väga nappi infot, mis teeb kahjustaja tuvastamise eriti keeruliseks.

Halb on ka see, kui küsija jääb anonüümseks ning pole võimalik temalt lisateavet küsida.

Imestamisväärse rahuga osaleb meie pikaaegne kaastöötaja selles äraarvamismängus. Vaid haruharva tunnistab ta kergelt muheldes, et esitatud materjal ei kõlba tõepärase vastuse leidmiseks kohe mitte kuidagi või on suisa puudulik.

Nii oma varasema pingelise töö kõrval kui ka viimati Riigi Taimekaitseametis osakonna peaspetsialistina töötades on meie tänavune laureaat Väino Pallum leidnud aega ja tahtmist ka paljude sisukate nõuannete kirjutamiseks.

Need on kõikidele terastele asjahuvilistele tuttavad juba ajakirjadest Sotsialistlik Põllumajandus ja Maakodu ning väljaannetest “Aiatark” ja “Aiapidaja aastaraamat”.

Lisaks lugejakirjade muredele lahenduse leidmisele on taimetohter Pallumil jätkunud mahti teha Maalehe Raamatu kirjastuses neli raamatut.

Need on “Taimekaitse köögiviljaaias” (2000), “Taimekaitse puuvilja- ja marjaaias” (2001), “Lillede taimekaitse” (2001) ning “Suur taimekaitseraamat” (2007).

Peale selle on olnud Väino Pallum kaasautoriks samas kirjastuses ilmunud õige mitmele köögiviljaraamatule, mis on lugejate poolt soojalt vastu võetud.