Mäeküla piimamehe poeg kaamerat põõsasse ei viska
“Mul on kolm põhiteemat maaelu juurtest — muld, millest kõik algab, rukis ehk leib, mida sööme ja piim, mida joome,” ütleb 18. detsembril 70aastaseks saav tele- ja filmimees Mati Narusk.
“Olen meieri poeg, ka minu vanaisa oli meier, ja ma ei kannata, kui halvustatakse piimatöötlejaid!” põrutab ta otse.
Narusk ei salli, kui kirutakse aina piimahinda, aga sellest, mis saab piimast tööstuse värava taga, millise pühendumusega seal tööd tehakse, ei taha keegi midagi teada. “Olen elanud 20 aastat meiereis, piima ja või keskel üles kasvanud ning tean ja tunnen piimamehi,” lisab ta.
Värske film piimast
Nii sündiski Eesti Piimaliidu ja põllumajandusministeeriumi tellimusel dokumentaalfilm “Eesti piim. Mõisameiereidest tänaseni”.
Sel suvel filmis Narusk üle Eesti piimatööstustes ja laborites, lisaks töötas läbi mahuka ahiivimaterjali.
“Monteerisin 40minutilisse filmi Eesti piimanduse ajaloo. Üle jäi 50 tundi filmilinte, need kõik on praegu Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres.”
Filmimehe vanaisa Peeter Narusk oli Räpina Linte Piimaühingu asutaja, isa Samuel Narusk alustas õpipoisina Linte meiereis ja töötas piimanduses üle 60 aasta, viimased paarkümmend aastat Mäekülas. Seal hakatigi teda kutsuma Eduard Vilde romaani järgi Mäeküla piimameheks.
“Minu isa oli tipptasemel võimeister, ta tegi Inglismaale ekspordiks esimese sordi võid, mille eest sai preemiaks uhke kirjutuslaua. Selle laua taga töötan tänaseni.”
Mati meenutab ka oma tädimeest, Šveitsi juustumeistrite dünastia esindajat Friedrich Gübelit, kas valmistas Šveitsi juustu Vorbusel, Luunjas ja Rakveres. 1944. aastal lahkus ta Šveitsi, kutsudes sugulasi endaga kaasa.
Ka Mati emale ja isale pandi välispassid lauale. “Minu isa aga ütles nii: “Eestimaa lehmad lüpsavad ikka edasi, minge läände või kuhu iganes, mina meierei uksi kinni ei pane!”.”
Nii nad jäidki. Ei viidud piimameest külmale maale, sest kes siis võid oleks teinud.
2007. aastal tähistati 100 aastat ühistegelike piimatööstuste asutamisest. 100 aastat möödus ka Naruski isa sünnist. Siis kogus filmimees Mati Narusk kõik isa dokumendid ja fotod kokku ning viis need Imaveresse Eesti Piimandusmuuseumi.
Mati isa mütsi järgi on muuseum modelleerinud ka meierimütsi, mida nüüd kingitakse auväärsetele inimestele piimanduse alal.
Mati Narusk, kes juba “Viljaveski” saatejuhina ristiti Lüürikuks, on seda tänaseni. Samas on temas ka paras annus fanatismi ja töökust. Järjekordset filmi ette võttes on ta sellele jäägitult pühendunud.
Edu pandiks pühendumus
“Kaubanduskeskustes on piimaletid mitukümmend meetrit pikad — kõik täis eri tooteid, üks hõrgum kui teine! See on uskumatu, kui kaugele meie piimandus on tänaseks arenenud!”
Seda vaimustust jagub ka Mati Naruski filmi “Eesti piim”, mis vaatab kaugemale kui sajandi taha, mil asutati esimesed mõisameiereid ja veisekasvatus hoogustus just tänu viinaköökidele.
Piirituseajamisest üle jäänud toitev loomasööt praak pani härjad kasvama ja lehmad lüpsma.
Filmist saame teada, et esimene keefir ehk piimaviin valmis Tallinnas 1885. aastal ja et talupojad tegid esimesi katseid piimaühinguid asutada juba XIX sajandi vahetusel.
Meenutamata ei jäeta ka tipphetke, kui 1937. aastal
I ülemaailmsel võivõistlusel Berliinis tunnistati Eesti või Taani oma järel II koha vääriliseks.
Välja tuuakse ka omaaegsete professorite Nikolai Kingi ja Mart Järviku või- ja juustualaseid uurimistöid, mis tõstsid meie piimandusteaduse maailmakaardile juba 70 aastat tagasi.
Film viib vaataja delikaatselt ja detailselt ka praeguste piimatöötlejate maailma — näitab, mis sünnib tööstuste uste taga, kuidas valmivad piimast tooted, millised on ideaalid, kuhu püüelda, milline on missioon, et edasi liikuda.
Kust võtab mees jõu?
Üks film valmis, liiguvad Naruski mõtted juba järgmise järele.
“Mul kasvab alati üks töö välja teisest, üks teema toob uusi juurde.
Aga kõige tähtsam on see, et enam ma ei kappa nii palju ringi, on aega mõelda, uurida teemat — see on väga tähtis!” rõhutab Mati Narusk.
Saated ja filmid
- ETV maaelusaate “Viljaveski” üks saatejuhte 1982–1992
- Koostöös Maalehe ajakirjanikega valmisid saatesarjad “Maa-
lehega maale”, “Mullapalavik”, “Edukas talu” ja “Hirmud maal”. Lisaks jõudsid teleekraanile ka filmid Maalehe reisidest koos lugejatega.
- Künniseltsiga koostöös on sündinud filmid rahvusvahelistest künnivõistlustest.
- Filmide “Rukkimaarjapäev”, “Rukkikuningas”, “Eesti rukis — Eesti leib” eest pälvis ta eelmisel aastal Rukkiräägu kultuuriauhinna.
