Ta hoidis peret väga – oma abikaasat, mind, mu venda Tarmot –, aga tajusime vennaga varakult, et sport ja töö kemplesid isa sisemuses kogu aeg koduga. Oli aastaid, kuhu sattusid korraga nii suured tiitlivõistlused kui ka maailma karikasarjad, kus käidi reportaaži tegemas kohapeal. Siis võib julgelt öelda, et poole aastast oli isa ära.