Mitut Eestist olümpiale minevat sportlast te isiklikult tunnete?

On sportlasi, kellega olen elu ja spordi üle arutanud, kellel olen kodus külas käinud, kelle vanemaid ja abikaasat tunnen, kellele olen korraldanud vastuvõtte, kellega olen koos seminarilaua taga istunud, kellele helistanud ja keda intervjueerinud.

On sportlasi, kellega suhtlemine on piirdunud õnnitluse, tänu, edusoovide ütlemise või käesurumisega.

On neidki, kellega kohtun Vancouveris silmast silma esimest korda.

Kas on kahju teada, et ilmselt jääb Vancouver mitmele meie raudvarale viimaseks suureks sõiduks?

Milline sõit jääb meie raudvarale viimaseks suureks sõiduks, ütlevad meie sportlased ise. 44aastane Jüri Jaanson valmistub tõsiselt uueks hooajaks ja pole öelnud, et ta ei stardi Londoni olümpial. Miks peaksime nooremate meeste - 39aastase Andrus Veerpalu või 37aastase Jaak Mae puhul viimast suurt sõitu ennustama hakkama?

On EOK-l eriline teenetemedal neile, kes mitu ja mitu korda on Eesti lippu olümpiatel vähem või rohkem kõrgel hoidnud?

Eesti Olümpiakomitee kõrgeim autasu on EOK teenetemedal, millega meie teiste olümpiavõitjate seas on autasustatud ka Kristina Šmigun-Vähit ja Andrus Veerpalut ning nende treenereid Anatoli Šmiguni ja Mati Alaveri.

Mida on EOK juhil öelda teemal "Sport ja masu"?

Kui majandusel läheb hästi, siis eeldame, et ka spordile eraldatavad toetused suurenevad. Kui on rasked ajad, siis kannatab spordirahvas koos teistega.

Aastatel 2004-2008 suurenesid EOK vahendusel jaotatavad olümpiaettevalmistuse toetused üle kolme korra. EOK eelarve kasvas samal perioodil 40 miljonilt kroonilt 95 miljonile.

2009. aastal aga vähenesid spordialaliitudele eraldatavad riiklikud toetused ligi 13% ja EOK eelarve kahanes 35%. Majandussurutis sundis vähendama toetusi või hoopis loobuma EOK või alaliitude sponsorlusest mitmeid äriühinguid, kelle juhtide spordisõbralikkuses ei saa kahelda ja kelle panus Eesti sporti on olnud märkimisväärne.

Kas ja kui, siis mil määral olete saanud mõjutada riiki spordile rohkem raha alles jätma?

Me ei ole taotlenud spordile eristaatust. See poleks aus ega õiglane teiste valdkondade suhtes. Kuid me ei saanud lubada, et majandussurutis oleks andnud olümpiaettevalmistusele löögi.

Niisugune oht aga tekkis. Hasartmängumaksu vähenemine tänavu 215 miljoni kroonini kahandanuks olümpiaettevalmistuse raha, mis seaduse järgi just hasartmängumaksust laekub, 2008. aastaga võrreldes 56% ja 2007. aastaga võrreldes 54%.

Me ei karjunud appi ega teinud avaldusi ajakirjandusele. Pöördusime arvude ja argumentidega rahandusministri, Riigikogu rahanduskomisjoni ja fraktsioonide poole. Meid võeti kuulda ja riigieelarve menetluse käigus Riigikogus suurendati olümpiaettevalmistuse raha 9 miljoni krooni võrra.

Millised muudatused on viimasel paaril aastal toimunud toetajate ringis?

Eesti Olümpiakomitee sõlmib sponsorlepingud üldreeglina suveolümpiamängude tsükli järgi neljaks aastaks. Mitte kõik EOK toetajad ei pikendanud 2009. aastal sponsorlepinguid. Konkreetsed põhjused olid erinevad, kuid kõik seondusid majanduselus toimuvaga.

Samas on EOK toetajate ringiga liitunud või liitumas uued äriühingud: AS Silberauto, AS Ergo Kindlustus, AS Eesti Loto, AS Eesti Pagar.

Mitu kilomeetrit olete ise tänavu suusatanud?

Kahjuks andis spordiga seotud vana trauma end sel talvel niisugusel moel tunda, et suusatamise asemel olen seni koormust jõusaalis ja ujulas nautinud.

Kas olümpiakomitee juhi amet on teile juba n-ö harjumuseks saanud või tunnete pisukest ärevust - äkki tahab keegi teine seda kohta endale?

Mind valiti EOK presidendiks 10. novembril 2008 neljaks aastaks 96 häälega 105st. Niisugune usaldus motiveerib mind jätkuvalt tegutsema, seda nii saavutusspordi toetamisel, liikumisharrastuse elustiiliks kujundamisel kui ka spordi vaimse külje rõhutamisel.

Kuna see on minu kolmas ja viimane ametiaeg, siis loomulikult mõtlen nendele ja nendest, kes seda ametit jätkata võiksid. Väärikatest kandidaatidest puudust pole. Ometigi peavad nad veidi kannatust varuma.

Kuidas on lood Eesti talisportlaste järelkasvuga? Kuivõrd EOK toetab noori sportlasi?

Lootusrikas on seis murdmaasuusatamises. Noortel on suured eeskujud. Seda mõju, mida Kristina, Andrus ja Jaak rahva suusavaimustusele, poiste ja tüdrukute suusarajale toomisele on avaldanud, on raske millegagi mõõta või rahaga hinnata.

Meil on suusaprofessorid Mati Alaver ja Anatoli Šmigun ning pühendunud noortetreenerid Eesti eri paigus.

Meil on Tehvandi, Haanja, Jõulumäe, Holstre-Polli, Mammaste, Albu, Mõedaku jt suusakeskused.

Suusaspordil on kohalike omavalitsuste, sponsorite, riigi ja EOK toetus. Eesti Suusaliidul on noortespordi arendamise süsteem. Oleks vaid rohkem lumised talvi!

Või peaks ütlema "Oleks rohkem raha!"?

EOK ei ole riiklik kehakultuuri- ja spordikomitee. Usun, et aeg, mil sporti juhiti ja rahastati ainult ühest keskusest, ei tule enam tagasi.

Praeguses Eestis on spordi vallas vastutus ja võimalused jaotunud. Noortespordi toetamisel on põhiraskus Eesti spordi suurimate toetajate - kohalike omavalitsuste - kanda. Noori toetavad veel sponsorid ja keskvõim.

EOK on haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud lepinguga võtnud endale vastutuse noorsportlaste kõrg- ja kutsehariduse omandamise, Audentese spordikooli komplekteerimise ja treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteemi toimimise eest.

EOK kindlustab Eesti osavõtu noorte olümpiamängudest ning Euroopa noorte olümpiapäevadest ja premeerib edukaid noorsportlasi. Uue projektina alustame maakondlike noorte spordimeisterlikkuse treeninggruppide loomist.

Millal uued tähed rajal on?

Kõikides aastakäikudes säravaid andeid ei leidu, see on tingitud meie väikesest rahvaarvust ja omavahel konkureerivate spordialade arvukusest. Kuid need, kes rahvusvahelistel tiitlivõistlustel pjedestaalile tõusevad, on suure tõenäosusega juba laste ja noorte suusavõistlusi võitnud.

Kes teab, äkki on neid meie suusakangelaste kõrval ka Vancouveri koondises. Kas neist kunagi olümpiavõitjad tulevad, ei oska keegi öelda, nagu ei saa keegi seda välistada.

On ju rõõmu, ilu ja edasiminekut näidanud meie noored iluuisutajad. Laskesuusatamises on sel hooajal olnud üksikuid nõudlikke koputusi tippseltskonna uksele, ja mitte ainult staažikatelt ja suurte kogemustega sportlastelt.

Aga kahevõistlejad?

Vahvate traditsioonide jätkumisele rajatud lootused ei ole seni täitunud. Vancouveri järel vajab olukord põhjalikku analüüsi. Tehvandi mäega on loodud eeldused suusahüpete arenguks, kuid isegi tõsise ja kavakindla tööga läheb veel aega, enne kui praegused poisid suusamäe rajamist õigustama hakkavad.

Kui oleksite treener, mida sportlasele raja äärest karjuksite?

Arvatavasti käituksin nagu kõik treenerid - annaksin infot rajal toimuva kohta ning vastavalt sportlase hingelaadile ja iseloomule püüaksin teda innustada.

Räägin ühe loo, mille mulle jutustas EOK liige maestro Eri Klas. See juhtus pool sajandit tagasi Käärikul, kus treenis tolleaegne kõrgushüppe maailmarekordiomanik Valeri Brumel oma treeneri Vladimir Djatškoviga.

Eri Klasil, kes samal ajal Käärikul viibis, tekkis inimlik uudishimu teada saada, mis nõu annab maailmakuulus treener maailmakuulsale sportlasele. Eri hiilis vargsi lähemale. "Kõrgemale, hüppa kõrgemale, Valeri!", ütles Vladimir Djatškov.


Vancouver 2010

- Eesti saadab võistlema 14 murdmaasuusatajat: Kristina Šmigun-Vähi, Kaija Udras, Triin Ojaste, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kein Einaste, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Tatjana Mannima, Karel Tammjärv.

9 laskesuusatajat: Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu, Roland Lessing, Indrek Tobreluts, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv ja Priit Viks.

5 iluuisutajat: Jelena Glebova, paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ning jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand.

2 mäesuusatajat: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja.

- Mängude avatseremoonial kannab Eesti lippu Roland Lessing, kes on üheksakordne Eesti meister ja saavutas sel hooajal Pokljuka maailmakarikaetapil jälitussõidus teise koha.

Eesti lippu on taliolümpiamängude avatseremooniatel kandnud Eduard Hiop (1928), Johannes Rosenfeldt (1936), Ants Antson (1992), Allar Levandi (1994), Kalju Ojaste (1998), Allar Levandi (2002) ja Eveli Saue (2006).

- Eesti sportlased osalesid taliolümpiamängudel esimest korda 1928. aastal Sankt Moritzis. Alates 1964. aastast on viis sportlast saanud kaheksa medalit, neist 5 kuldset.

- Koondise rõivad tootis Monton, Tarvastu motiividega joped-kampsunid-särgid kujundas Kaire Kivari.

- 4. veebruaril andis Eesti Post taliolümpiamängude auks välja postmargi, mille kujundas Triin Heimann.

- Vancouveri linnas võisteldakse jäähokis, iluuisutamises ja jääkeeglis. Kiiruisutamine toimub Richmondis, vigursuusatamine ja lumelauasõit Cypress Mountainis, murdmaasuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus, alpialad, bobisõit, skeleton ja kelgutamine Whistleris ning selle lähikonnas.