Minister tõdes, et imetlusväärselt suur rahvusvaheline huvi festivali vastu näitab ühelt poolt maailma avardumist, aga teisalt ka looduse ja loodusfilmide muutumist. „Üksikute linnu-, looma- või taimeliikide tundmaõppimise kõrvale on aastatega tulnud suuremad teemad nagu näiteks globaalne soojenemine, maailmamere muutused ja liigirikkuse hirmutav vähenemine. Loodushoiu kõrval on teemaks tõusnud sellised valupunktid nagu toidu raiskamine ja prügi.“

„Film õpetab ning paneb meid kaasa elama teemadele, millest me varem ei osanud hoolida. Järjest sagedamini on keskkonnast rääkiv film ka silmade avaja probleemide suhtes, mis seni vähe teadvustatud, ning survevahend, mille kaudu avalikkust ja otsustajaid tegutsema kehutada. Ja loomulikult võib loodusfilm olla ka lihtsalt elamus, kunst selle kõige puhtamas mõttes, hingeharidus,“ ütles minister.

Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival toimub tänavu juba 11. korda. Festivalile on üles antud 280 filmi 60st maailma riigist. Esmakordselt on esindatud Malta, Costa-Rica, Nikaraagua, Alžeeria ja Singapuri filmid. Lisaks toimub festivali raames ka fotonäitusi ning loodusfotograafia töötubasid.