Asi muutub eriti kriitiliseks siis, kui kohale jõuab ka Mendi uus partner, kelleks osutub vigast eesti keelt rääkiv vene naine, keda mängib saatest “Tantsi tagumik trimmi” tuttav Anna Jankelevitš.

Lisaks pingetele ametipostil pole Mendi elu ka kodus mingi lillepidu – naine näägutab, poeg on mõttetu teismeline ning korter viletsavõitu. Kogu selle muserdava olukorra pöörab aga põnevamalt helgemaks üks uskumatult keerukas kriminaalasi, mida asub salaja uurima ka Ment.

*  *  *

“Mendi” stsenarist ja kaasprodutsent Martin Algus, kust tuli sellise sarja idee?

Tahtsime teha inimlikku sarja põnevatel teemadel, jälgida inimest, kes peab lahendama korraga nii enda kui ka paljude teiste probleeme.

Patrullpolitseiniku töös on see kõik olemas, et peegeldada meie elu väga erinevaid tahke. Just patrullpolitseinik peab tihti sekkuma olukordadesse, mis on “üle kuumenenud”.

See omakorda annab võimaluse näidata elu kogu oma jaburuses, eheduses ja koomilisuses. Lisaks sellele on meil võimalus keskenduda ka peategelase, patrullpolitseiniku enda pürgimustele, rääkides pikema loo ühe tõsise eesti mehe pingutustest oma igapäevaprobleemidega hakkama saamisel.

Millega võiks “Ment“ vaatajaid köita?

Sari räägib huumorivõtmes paljudest sellistest asjadest, mis Eesti inimestele praegu korda lähevad: töö, perekond, eneseteostus, argieluga toimetulek.

Peategelane peab oma politseitöö tõttu lahkama värvikate kõrvaltegelaste probleeme, olles ise oma eluga kriisis. Tegu on komöödiaga, mis annab võimaluse praegust aega humoorika kõrvalpilguga vaadata.

Igas osas on koht jaoskonnasisestele intriigidele, särtsakatele väljakutsetele inimeste kodudesse, aedadesse ja töökohtadesse. Lisaks sellele peab peategelane keskenduma oma kodule, kus ootavad nõudlik abikaasa ja teismeline poeg. Sarjast käib läbi mitmeid avaliku elu tegelasi ja kohalikke kuulsusi.

Kuidas on oma osaga toime tulnud trimmisaatest tuntuks saanud Anna Jankelevitš?

Anna on väga hästi hakkama saanud, ta on loomulik talent, energiline ja alati heas tujus ning tal pole probleemi mis tahes olukorda sisse elamisega. Lisaks kõigele on tal väga võluv aktsent.

Peaosa mängib Ago Anderson, kõrvalosades on peale Anna veel Egon Nuter, Külli Reinumägi, Meelis Rämmeld, Marika Barabantšikova, Martin Algus, Vallo Kirs, Jaanus Mehikas, Leida Rammo, mustkunstnik Charlekas ja mitmed teised.

Mida põnevat on võtetel juhtunud?

Olime City Plazas, kus filmitakse meie jaoskonnastseenid. Näitlejad olid kõik politseivormis ja ühel hetkel algas hoones õppehäire – kogu tohutult suure kontorihoone töötajad pidid maja ette kogunema, nii ka meie oma politseivormides. Inimesed küsisid, mis toimub. Nad arvasid, et oleme päris politseinikud ja tulnud päris väljakutsele, alles mõni aeg hiljem hakati näitlejaid teiste seas ära tundma. See tekitas elevust nii meis kui kõrvalseisjais.

Kui palju on sarjal tegeliku politseitööga pistmist?

Uurisime politseitööd põhjalikult ja kogu taust on reaalne, üritame detailid nii täpsed hoida kui võimalik. Samas on meil eesmärk näidata politseitöö inimlikku külge, politseinikud on meie sarjas lihast ja luust inimesed oma veidruste, murede ja rõõmudega.

Oleme politseijõududele tänulikud meeldiva koostöö eest, saime palju taustainfot patrullpolitsei argipäeva kohta. Vaatamata sellele, et tegu on komöödiasarjaga, tahame näidata kõike politseitöösse puutuvat usutavalt ja suhtume politseinike töösse suure lugupidamisega.

Huumor koorub tihti välja just vastandlikest olukordadest, millesse meie peategelased satuvad – siiras soov abistada võib vahel põrgata inimeste eelarvamuste ja mõistmatuse vastu.



KOMMENTAAR

Anna Jankelevitš

Mendi paariline Relika Solnoskova

Kui produtsent Ergo Kuld mulle helistas ja sarjas rolli pakkus, olin kohe nõus, kuigi uurisin ka, kui palju aega näitlemisele võiks kuluda. Töötan nimelt restorani juhatajana ja kõik muud tegevused on vaja korraldada selle kõrvalt.

Selgus, et graafikud sobivad ning ka kaameraproov õnnestus suurepäraselt. Ühesõnaga – mind kinnitati rolli ja ma pole seda hetkekski kahetsenud. Mulle tõesti meeldib esineda, olen varem palju lauljana üles astunud ja noorteteatris mänginud.

Samas sai sarja “Ment” salvestamine uueks kogemuseks, mis esialgu nõudis harjumist, kuid nüüd sujub väga hästi. Võtetel on lõbus, just situatsioonikoomikat on palju – nii kaamera ees kui taga.

Naljakas on ka teksti õppimine. Mina venelannana räägin eesti keelt aktsendiga ega tea kohati kõiki väljendeid, seega on meeskonnal kõhud naerust kõveras, kui ma mõnes sõnas tähed ära vahetan ja välja kukub midagi täiesti uut ja eestlaste jaoks pööraselt naljakat. Mõne sellise “vale” lause lubas produtsent ka sarja sisse jätta.

Kokkuvõttes on kõik väga põnev ja ma ootan kannatamatult, millal saaks sarja näha. Loodan, et see meeldib ka vaatajatele.