“Kergeristleja HMS Cassandra sõitis Saaremaa lääneranniku lähedal miinile ja uppus, viies endaga kaasa kümmekond meremeest,” lausus Eesti Meremuuseumi teadur ning tuntud allveearheoloog Vello Mäss.

“Briti laevastik oli just oma alused Läänemerele toonud ja selle ligi 400 meest mahutava ristleja hukk oli inglastele suur šokk. Nad tahtsid seepeale üldse oma laevastiku siitkandist minema viia ja kes teab, mis oleks siis saanud Eesti Vabadussõjast. Just Briti laevastiku tõttu ei saanud Nõukogude sõjalaevad Kroonlinnast Eestit ohustama tulla. Ilma nendeta võinuks meie ajalugu hoopis teistsugune olla.”

HMS Cassandra uppus ööl vastu 6. detsembrit, kui sõitis arvatavasti Saksa päritolu miini otsa. Alus oli koos teiste Briti laevadega kontradmiral Alexander Sinclairi juhtimisel teel Tallinna, et tuua äsja Vabadussõda alustanud noorele Eesti Vabariigile relvi ja muud abi. Enamusel meeskonnast õnnestus uppuvalt laevalt siiski pääseda.

“Eks see alus ootab nüüd merepõhjas oma leidjat,” osutas Vello Mäss. “Eeltööd selle suure ja vägeva sõjalaeva leidmiseks on tehtud ja mul on ettekujutus, kus see võiks olla. Aga see on väga tõsine töö, sest uppunud alus on avamerel, rannikust kaugemal.”