Merle Karusoo: meid ootab rahvuskeha lagunemine
“Maksab ju mäletada, kus on rohu sees kivi, et mitte heedrit lõhkuda; maksab ju meeles pidada, millise maja uks on madal, et mitte pead ära lüüa,” ütleb õpetaja, elulugude koguja ja lavastaja Merle Karusoo, kes 1. juulil saab 75aastaseks.
Kas oleme kunagi selles kohas olnud, kus praegu – kuhu spiraal on välja jõudnud ja mida oodata?
Meid ootab lagunemine. Rahvuskeha laguneb. Kaugem spiraalikeerd ongi esimese ärkamise eelne seisund. On võõral maal väljapaistvusele jõudnud eestlased nagu Köler – Arvo Pärt; on rahvusluse jutlustajad nagu Jakobson – Valdur Mikita; on ühendusele juhatajad nagu Jannsen – meie noored koorijuhid; on rahvast ühendavad laulikud nagu Koidula. Jannseneid ja Koidulaid on mitmeid, neid ei saa hakata nimetama hirmus kedagi unustada, ja siis oleks häbi. Ka Jakob Hurda tööga tegeldakse jätkuvalt.
