Peale Aleksis Kivi “Seitsme venna”, Jean Sibeliuse muusika ja Aki Kaurismäki filmide on soome kultuuris veel palju, mida eestlane võiks tunda. Muusikast tulevad esimesena meelde Kaija Saariaho ja Kalevi Aho ooperid, filmidest Olli Saarela “Luurerühm”.

Soome tänapäeva ilukirjanduses mul eelistusi ei olegi, vahest vennad Paasilinnad. Küll tasub ikka ja jälle lugeda diplomaadi ning poliitiku Max Jakobsoni raamatuid, mida on ka eesti keelde tõlgitud.

Kõige enam paelub mind soome kultuuri palju jõulisem järjepidevus meie omaga võrreldes. Nende ajalugu, kuigi samuti karm, on seda neile meist paremini võimaldanud.

Mika Keränen, haridus- ja teadusministeeriumi välissuhete talituse nõunik

Soome kultuuriga käib kaasas muhe maaidüll. Sestap soovitan eelroaks Tapio Rautavaara muusikat kuldsetest kuuekümnendatest. Ta on kõige vello-orumetsalikum laulja Soomes, neid lugusid sobib suurepäraselt ümiseda saunatrepil.

Tummine Soome rock on nähtus omaette, selle süda on Tampere linn. Minu kui idasoomlase jaoks on kõige armsam Leevi and the Leavings.

Häid raamatuid on soome keeles hunnikute viisi, kõige värskem avastus on minu jaoks Viktor Kärppä krimkad. Kui rääkida klassikutest, siis on üks teos teistest üle. Nagu iga soomlane võiks tutvuda “Tõe ja õigusega”, võiks iga eesti mees lugeda Väino Linna “Sõjaromaani”.

Soome keelega tutvumiseks on parim õpik põhjanaabrite suurim ajaleht Helsingin Sanomat. Ajalehe maiuspala on Fingerpori koomiks, mille keelenaljad “võtavad sõrad suust”.

Imbi Paju, kirjanik ja filmitegija

Soovitan Soomest huvitatud eestlastele kaht selle aasta lõpus ilmunud raamatut. Kõigepealt Tõnu Tuulase teost “Avastamas Soomet”.

Tuulas elas alates 2005. aastast koos oma diplomaadist abikaasaga Soomes ja sellest ajast valmis tal suurepärane raamat, mis näitab, kui huvitavaid kohti meie naaberriigis Soomes leidub. Peale selle on raamatus hulk häid soomlaste toiduretsepte.

Teine raamat räägib rohkem igapäevaelust, see on Jyväskylä külalisõppejõu Kaja Tampere kirjutatud “Minu Soome”. Autor jagab oma kogemusi Soomest ja soomlastest — nende temperamentsest loomusest, äraspidisest huumoritajust, suurest südamest.

Kärt Tomingas, näitleja ja laulja

Kindlasti võiks eesti inimene kuulata Sibeliuse muusikat, mis on tihedalt seotud Soome looduse vägevuse ja puhtusega. Samuti võiks ta lugeda Mika Waltari romaane, need kuuluvad vaieldamatult maailmakultuuri juurde.

Aki Kaurismäki filmidest ei pääse samuti kuidagi mööda. Need on täiesti maailma tasemel, aga samal ajal nii omanäolised ja soomepärase mõtlemisrütmiga.

Kuid minu jaoks on kultuur ka puhas ja puutumatu loodus, atmosfäär, mida Soomes leidub küllaga. See on lausa kõrgkultuur, mida ei saa võrrelda ühegi kunstiteosega. Võib-olla ainult muusikaga.

Eestlased teavad soome kultuurist liiga vähe. Jälgime kultuurilises mõttes suuresti keskteel toimuvat, aga soomlane asub sellest kaugemal. Soome inimese identiteet on tugevam, ta julgeb avalikult olla aeglasem ning luua teistmoodi asju.