Miks saab kütist kits ehk Kuidas muutub eestlase nimi Lätis?

 (9)
Miks saab kütist kits ehk Kuidas muutub eestlase nimi Lätis?
Foto: Rauno Volmar

Läti õigusaktidest leiab eraldi reeglid selle kohta, kuidas eestlaste nimesid läti keeles kirjutada. Õppigem!

Kõige olulisem – kust tuleb „-s”?

Selleks, et eesti isikunimesid läti keelesüsteemis kasutada, lisatakse neile mees- või naissugu tähistav soolõpp.

Isikunimedele, mis eesti keele nimetavas käändes lõppevad täishäälikuga, lisatakse läti keele transkriptsioonis läti keele nimetava käände lõpp, meestele „-s” ning naistele „-a” või „-e”, näiteks:

Allik – Alliks, Allika
Allikas – Allikass, Allikasa või Allikase
Kuld – Kulds, Kulda
Kull – Kulls, Kulla
Kotkas – Kotkass, Kotkasa või Kotkase
Kallas – Kallass, Kallasa või Kallase
Kass – Kass, Kasa või Kase
Ots – Otss, Otsa
Ott – Ots, Ota või Ote
Roos – Ross, Rosa või Rose
Ross – Ross, Rosa või Rose
Sütt – Sits, Sita või Site
Sits – Sitss, Sitsa

Kuidas Krõõdast saab Krēts

Nende eesti tähtede ja häälikute asemel, mida läti keeles ei ole, kasutatakse neid läti keele tähti ja häälikuid, mis on eesti keele häälikutele kõlalt kõige lähedasemad. Pole lubatud eesti isikunimede transkriptsioon vene keele vahendusel, kuna sel juhul raskendub eesti nimede hilisem identifitseerimine.

Täishäälikud

a – a ehk Ariste – Ariste
aa – ā ehk Aarna – Ārna
e – e ehk Eller – Ellers
ee – ē ehk Reek – Rēks
i – ī ehk Kits – Kitss
ii – ī ehk Liiv – Līvs
o – o ehk Maanso – Mānso
u – u ehk Lukk – Luks
uu – ū ehk Luuk – Lūks
õ – e ehk Jõgi – Jegi
õ – ē ehk Krõõt - Krēts
ä – e ehk Järv – Jervs
ää – ē ehk Rääk – Rēks
ö – e ehk Tölp – Telps
öö – ē ehk Sööt - Sēts
ü – i ehk Kütt – Kits
üü – ī ehk Müür - Mīrs

Täishäälikuühendid

Seotud lood:

Eestikeelsetes tekstides kohatav kahe erineva täishääliku kombinatsioon tähistab diftongi ning seda hääldatakse ühe silbis. Läti keelde transkribeeritakse need vastavalt kõlale (sõltumata sellest, kas läti keeles hääldatakse neid ühe või kahesilbiliselt), näiteks:

ae – ae ehk Taev – Taevs
ai – ai ehk Laine – Laine
eu – eu ehk Eugen – Eugens
eä – ee ehk Teär – Teers, aga Täär – Tērs ning Teeäär – Tēērs
õe – ee ehk Jõerüüt – Jeerīts
õi – ei ehk Kõiva – Keiva
õu – eu ehk Rõuk – Reuks
äe – ee ehk Mäe – Mee
äo – eo ehk Käosaar – Keosārs

Kui eesti täishäälikuühendit transkribeerides satuvad läti keeles kõrvuti kaks ühesugust täishäälikut, tuleb need tähed jätta puutumatuks, mitte asendada neid pika täishäälikuga, näiteks Kivimäe – Kivimee, mitte Kivimē.

Kui eesti keeles on sõna lõpus kaks samasugust täishäälikut, siis läti keeles tuleb need kirjutada ühe pika täishäälikuga, näiteks Laidvee – Laidvē.

Kuidas Püttsepast saab Pitseps

Eesti keeles lisatakse kolmese täishäälikuühendi hääldamisel teise tähe järele häälik, mida läti transkriptsiooni mitte kirjutada, näiteks:

Raiet [hääldus: Raijet] – Raiets
Leius [hääldus: Leijus] – Leiuss
Hiie [hääldus: Hīje] – Hīe
Kauer [hääldus: Kauver] – Kauers

Tänu kindlal ajaperioodil jõus olnud normidele eesti isikunimede kirjutamises lubati eelmise reegliga sarnaste perekonnanimede paralleelvormid ka „j” ja „v” lisandiga – Raijets, Leijuss, Hīje, Kauvers. Selleks, et tagada inimeste identifikatsioon, ei ole „j” ja „v” lisamine lubatud, sest eesti isikunimedes võib „j” ja „v” esineda ka originaalvormis, näiteks Suija – Suija, Kauver – Kauvers.

Eesti keele kaashäälikud asendatakse vastavate läti keele kaashäälikutega. Kahekordse kaashääliku b, c, d, g, k, p, s ja t asemel kirjutatakse üks kaashäälik, näiteks:

Tikk – Tiks
Tõnisson – Tenisons
Lätte – Lete
Püttsepp – Pitseps

Eesti kahekordsed kaashäälikud ll, rr, mm, ja nn jäetakse igal juhul läti transkriptsiooni alles, näiteks:

Põllu – Pellu
Päll – Pells
Karro – Karro
Tamm – Tamms
Tammsaare – Tammsāre
Tenno – Tenno

Läti transkriptsioonis jäetakse sõna alguses alles täht „h”, kuigi eesti keeles seda ei hääldata, näiteks:

Hallik – Halliks, aga Allik – Alliks
Heino – Heino, aga Eino – Eino
Hella – Hella, aga Ella – Ella

Kaashääliku pehmendust eesti kirjakeeles ei kasutata ning seega ei kasutata seda ka läti transkriptsioonis, näiteks:

Kull – Kulls, mitte Kuļļs
Kont – Konts, mitte Koņts
Sütt – Sits
Kass – Kass

Kuidas Maasikust saab Māziks

Täishäälikute vahel olev „s”-täht transkribeeritakse läti keelde kaashäälikuga „z”, mis on kõlalt lähedasem eesti hääldusele, näiteks:

Loe veel

Maasik – Māziks
Tasa – Taza, aga Tassa – Tasa
Roosi – Rozi
Rosi – Rozi, aga Rossi – Rosi

Liitsõna osana jääb „s” täishäälikute vahel „s”-iks ka transkriptsioonis, näiteks Ernesaks – Ernesakss, Puusepp – Pūseps.

Saksa päritolu eesti perekonnanimedele, mis lõppevad „-man” või „-mann”, lisatakse läti keeles meessoo puhul traditsiooniline lõpp „-is” nagu ka sarnastel läti perenimedel nagu Beekman – Bēkmanis ja Veidemann – Veidemanis.

Naiste perekonnanimedele lisatakse lõpp „-e”, näiteks Bēkmane ja Veidemane. Isiku soovi järgi võib saksa päritolu eesti perekonnanimesid, mis lõppevad „-man”, läti keeles kirjutada ka sõnalõpuga „-mans”, näiteks Beekman – Bēkmans.

Isikunimedel, millel on eesti keele nimetavas käändes lõpp „-a” või „-e”, säilib sama lõpp ka läti keeles. Daativis (alaleütlevas) on meessoost isikutel lõpp „-am” ja „-em”, ent naissoost isikutel lõpp „-ai” ja „-ei”, näiteks:

Kulla – Kulla, daativ Kullam – Kullai
Kotka – Kotka, daativ Kotkam – Kotkai
Käpa – Kepa, daativ Kepam – Kepai
nagu ka Käppa – Kepa, daativ Kepam – Kepai,
aga Käpp – Keps, Kepa, daativ Kepam – Kepai,
nagu ka Kõpp – Keps, Kepa, daativ Kepam – Kepai
ja Kepp – Keps, Kepa, daativ Kepam – Kepai
Läte – Lete, daativ Letem – Letei
nagu ka Lätte – Lete, daativ Letem – Letei
Mõte – Mete, daativ Metem – Metei,
nagu ka Mõtte – Mete, daativ Metem – Metei
Otsa – Otsa, daativ Otsam – Otsai

Nimedel, mis eesti keele nimetavas käändes lõppevad täishäälikuühendiga „õe” või „äe” ning mida läti keelde transkribeeritakse „ee”, käänduvad kui läti keele „e”-lõpulised sõnad, näiteks:

Jõe – Jee, daativ Jeem - Jeei
Mäe – Mee, daativ Meem – Meei,
kuid Jää – Jē ja Mee – Mē ei käändu

Nimedele, mis eesti keele nimetavas käändes lõppevad „-i”, „-o” ja „-u” või kahekordse täishäälikuga (läti keeles -ā, -ē, -ī, o, -ū), läti keeles nominatiivi lõppu ei lisata ning neid sõnu ei käänata, näiteks:

Pau – Pau
Päi – Pei
Mägi – Megi
Sarapuu – Sarapū
Türnpu – Tirnpu
Rummo – Rummo
Jaansoo – Jānso
Vetemaa – Vetemā

Kodune ülesanne

Kuidas kirjutada läti keeles jäääär?